Korruptsioonil ei ole mingeid piire, selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringust.
OECD analüüsis 427 välismaist korruptsioonijuhtu, mis lõpetati aastatel 1999-2014. Uuringust avanev pilt oli õõvastav: selge keelatud raha liikumine rahvusvaheliste ettevõtete ning riigiametnike vahel toimub nii vaestes kui rikastes riikides, kirjutab Washington Post.
„Jõudsime järeldusele, et pistist antakse kõikides sektorites ning kõikidel arengutasemetel riikides,“ kirjutatakse uuringus. “Pistise andmisega on seotud ettevõtete juhtkond, või vähemalt on nad valdaval enamusel juhtumitest toimuvast teadlikud, mis lükkab ümber arvamuse justkui oleks korruptsioon firmades vaid töötajate omaalgatus.“
Kuigi karistusega lõppenud korruptsioonijuhtumite arv on selle rekordajast 2011. aastal langenud, on see siiski kõrge.
See peaks tegema ettevaatlikuks, sest numbrid peegeldavad vaid neid juhtumeid, mis on tuvastatud ehk tõenäoliselt on see vaid väike osa tegelikest juhtumites.
Kuigi raportis ei tooda välja ühegi suurfirma nime, tõdeb Washington Post, et korruptsioonisüüdistusega firmasid ei ole raske leida. Nii on maailma suurim jaemüügifirma Wal-Mart korruptsioonisüüdistusega seotud uurimise all mitmetes riikides. Need algatati pärast seda, kui ettevõte avaldas ise võimaliku Mehhikoga seotud rikkumise.
OECD uuringu teeb unikaalseks detailne ülevaade selle kohta, kuidas pistist antakse, kus seda antakse, miks seda antakse, kes ning kellele seda annab.
Nii on suured rahvusvahelised korporatsioonid palju altimad ametnikele teenete eest ebaseaduslikult raha maksma kui väiksemad ettevõtted.
Samuti selgub, et on kindlad tegevusvaldkonnad, kus pistisemaksmine on tavapärasem. Ligi 60% välismaistest korruptsioonijuhtudest on seotud nelja valdkonnaga: toorained (kaevandamine), ehitus, transport ja laondus ning informatsiooni- ja kommunikatsioonisektor.
Enam kui pooltel juhtudel oli korruptsioonijuhtumitega seotud tippjuhtkond.
