Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega piirataks ministrite edasisi karjäärivalikuid. Vastavalt Euroopa Liidu soovitustele plaanitakse keelata ministrite siirdumine aasta jooksul pärast ametist lahkumist mõne oma valdkonna ettevõtte või organisatsiooni juhtkonda. Samas aga saab ka edaspidi lobistada mõnd oma valdkonna ettevõtet vabalt nõuniku või keskastmejuhina.
Kui Jüri Ratas Powerhouse'i kommunikatsioonibüroo omaniku Janek Mäggi oma eelmisesse valitsusse riigihalduse ministriks kutsus, tekitas see avalikkuses palju küsimusi, ega Mäggi ministrina ometi varjatult oma seniste klientide asju aja. Pärast karjääri valitsuses läks Mäggi joonelt vanasse ametisse tagasi ning kutsus sinna lobistideks tööle teisigi valitsusest lahkunud ministreid. Endised ministrid lobistavad parlamendis nii Hiina tehnoloogiaettevõtet Huawei kui ka Philip Morrise kuumutatavaid tubakatooteid ega näe selles probleemi.
"Kui on mingisugune piirang ja öeldakse, et sa ei tohi aasta aega selles valdkonnas tegutseda, mida sa tunned, siis ma arvan, et see on maksumaksja kulu - maksumaksjad peaksid selle kinni maksma," leiab endine mitmekordne Isamaa minister Marko Pomerants, kes Powerhouse'i alt lobistitööd teeb.
Muu hulgas käib endine Isamaa minister lobistamas ka Isamaa fraktsioonis.
"Ma räägin Eesti poliitikas eranditult kõikide erakondade esindajatega. Ma ei tee vahet seal. Eesti-suguses väikeses riigis ei ole sul valida midagi. Ja see oleks ju täitsa ebaloogiline, kui ma Isamaa inimestega ei räägiks. Ikka räägin," põhjendab Pomerants.
Kavandatav seadus näeb Euroopa Liidu soovitusel ette, et minister ei saa pärast ametist lahkumist töötada aasta jooksul oma juhitud valdkonna äriühingute juhatuses või nõukogus.
"Mis tähendab siis seda, kui tekiks selline situatsioon, et minister oma töö ajal, kasutades oma positsiooni, oma mõjuvõimu, ei saaks enam omale halvas mõttes ette valmistada tuleviku jaoks või ametiaja lõppemise järgselt sellist tasuvat töökohta kuskil juhtorganis. Siin on mõeldud ka ministeeriumiga seotud lobitegevust - ta ei saaks minna juhtima või omama ettevõtet, kes lobeerimisega tegeleb," selgitas justiitsminister Raivo Aeg ERR-ile.
Seega Pomerantsi-taolist karjääri ei ohustaks ka edasine seadus - esiteks eelnes tema lobistitööle minekule pikem aeg kui aasta ja teiseks esitab ta Powerhouse'ile oma firma alt arveid nõunikuna. Mäggi juhtum aga ei pruugiks edaspidi enam seaduslik olla.
"Küll aga võib ta minna sinna tööle nõunikuks või spetsialistiks või lobidirektoriks või kelleks iganes. See on pigem selline linnukese joonistamine," toobki kommunikatsioonibüroos META lobitööd tegev Anreas Kaju uue seaduse nõrkuse esile. Talle tundub, et päriselt pole probleemiga tegelda tahetud.
Kaju peab huvide konflikti poliitikas laiemaks probleemiks, mida saaks lahendada suurema läbipaistvusega lobitegevuses.
"Ei ole võimalik istuda kahel toolil - tegelda poliitikakujundamises kaasarääkimisega oma äriklientide nimel ja samal ajal tegeleda poliitikaga. Tegelikult meil on kõik eeldused täna juba täidetud teha lobi täielikult läbipaistvaks. Ja selle all ma peangi silmas kõige käegakatsutavamat lahendust, et kõikide ministeeriumite ja riigikogu külalisteraamat - kui see oleks veebipõhine ja kättesaadav, avalik kõikidele, siis sa näeks automaatselt iga päev reaalajas, kes mis asju ajab," pakub Kaju välja.
Justiitsminister jääb ettepaneku suhtes kahtlevale seisukohale.
"Ma ei taha siin nüüd riigikogu enesemääratlemise õigusesse tungida. Eks riigikogu peab selle ikkagi ise seal otsustama, kuivõrd nemad hakkavad seda lobistide registrit pidama ja millistel tingimustel ja milliste reeglite järgi," leiab Aeg.
Küll aga lubab ta, et valitsuskabinet võtab lobistide registri sisseseadmise Euroopa Liidu ettepanekul siiski arutelu alla. Enamikes Euroopa riikides on see erinevalt Eestist juba kehtestatud.
Justiitsministeeriumi algatatud vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusring teistes ministeeriumites lõppeb jaanuaris.
Loe artiklit ERRist.