Justiitsminister Raivo Aegi (Isamaa) sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et riigi loodud andmekogusid ei kasutataks ärilistel eesmärkidel ning vältida nii alternatiivsete andmekogude teket.
"Need andmed, mis on täna olnud avalikud, need jäävad avalikuks ja nendega on võimalik kõikidel huvilistel vastava registri, veebilehe kaudu edaspidi ka tutvuda. Muutus on selles osas, et neid andmeid ei loeta enam avaandmeteks ehk neid ei ole võimalik näiteks koguda robotprogrammiga," lausus Aeg.
Kui isiku karistus kustub, siis ka Riigi Teataja andmekogust isikuandmed kustutatakse. Alternatiivsetesse andmekogudesse sattumise korral ei saa riik garanteerida, et isikuandmete kaitse oleks tagatud.
Aeg tõi näiteks riigikogu või kohalikud valimised. "Siis me ikka loeme ju, kes kandidaatidest on kunagi kriminaalkorras karistatud. Sinna sattus kahjuks ka selliseid isikuid, kellel oli see karistus kustunud, kelle isikuandmed ei oleks tohtinud enam olla avalikud," märkis Aeg.
Vandeadvokaat Silver Reinsaare hinnangul on kohtuasjadega seotud isikuandmete avalikustamise vähendamine mõistlik.
"Kuna kriminaalmenetluse alustamine võib tekitada inimestes eelarvamusi, siis sellega piirataksegi ligipääsu. Ja selle mõte ongi selles, et eelarvamusi ühiskonnas vältida," ütles Reinsaar.
Samas muudaks eelnõu informatsiooni otsimise keerulisemaks.
Vandeadvokaat Karmen Turki hinnangul tähendab kohtusitungite andmete kättesaadavuse piiramine, et andmeid saab olema keeruline kätte saada, sest praegused andmebaasid, näiteks Riigi Teataja, pole eriti kasutajasõbralikud.
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov nägi samuti justiitsministeeriumi sammus ohtu. "See samm tundub jupikaupa mingisuguse õiguse äravõtmisena, mis võib-olla teenib mingit suuremat plaani. Kuigi praeguste osapoolte koalitsioonilepingus on kirjas, et nemad soovivad suurema avatuse suunas liikuda. Ma ei tea, kuidas kohtukalendrite sulgemine aitab meie Eesti ühiskonnas liikuda avatuse suunas," rääkis Šmutov.
Loe ERRist.