Justiitsminister Kalle Laanet saatis kooskõlastusringile tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis peaks vastuvõtmisel tagama avaliku sektori asutustes ning rohkem kui 50 töötajaga ettevõtetes toimunud seaduserikkumistest varjatult teada andnud inimese kaitse. Eelmine justiitsminister Lea Danilson-Järg rõhutas, seaduses tuleks välistada pahatahtlike pealekaebuste tegemise võimalus.
"Eelnõuga luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõuga nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid," öeldakse eelnõu seletuskirjas.
Selle kohaselt loodaks kolmeastmeline teavitamise süsteem, mis hõlmab asutusesisest ja -välist teavitamist ning avalikustamist.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tooks see kaasa teavitajate kaitse surve alla jäämise eest ning tema konfidentsiaalsuse tagamise.
Eelnõuga pannakse paika asutused ja juriidilised isikud, mis peavad looma asutusesisese teavituskanali rikkumisest konfidentsiaalselt teavitamiseks.
Esmalt tuleks teavitada rikkujat ennast
Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et kuna rikkumisest teavitamise eesmärgiks on rikkumise kõrvaldamine võimalikult kiiresti ning vähese avalikkuse tähelepanuga, siis tuleks esmajoones teavitada seda asutust või ettevõtet, kus rikkumine aset leiab või on toimunud, või rikkumise kõrvaldamiseks pädevat riigiasutust.
Avalikkuse teavitamisel oleks kaitse saamise eelduseks eelnev asutuseväline teavitamine, kuna see kaitseb potentsiaalselt rikkujaks olevat asutust või ettevõtet võimaliku mainekahju eest, mis võib kaasneda rikkumise tarbetu avalikustamisega enne rikkumisele sisulise hinnangu andmist, seisab seletuskirjas. Lisaks on eelduslikult rikkujaks oleval asutusel või ettevõttel kõige lihtsam rikkumine juba enne avalikustamist kõrvaldada.
Avalikustamise juures tuleks jälgida ühelt poolt avalike huvide ja sõnavabaduse tagamist, teiselt poolt aga ka teavitamisest puudutatud isikute õiguste kaitset ja avalikustamise kuritarvitamise vältimist.
"Muudatuse mõjul tekib turvaline viis rikkumistest teavitamiseks, mis aitab rikkumised kõrvaldada võimalikult varases staadiumis, vältides sellega tarbetut avalikustamist, võimalikku mainekahju ning inimeste ja vara kahjustamist," öeldakse seletuskirjas. "See omakorda võib tõsta rikkumistest teavitamiste arvu, mis omakorda suurendab õiguskuulekust. Teisalt aitab rikkumistest teavitamine vältida olukordi, kus võimalikule rikkumisele ei reageerita kohaselt ja õigeaegselt, mistõttu rikkumise jätkumise korral teavitatakse kohe avalikkust ning selliselt kahjustatakse kõigi osapoolte huvisid ja mainet. Seega kaitstakse kaudselt eelnõuga ka rikkuja huve ebavajaliku avalikustamise eest."
Mõju majandusele jääb väikseks
Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et varajane rikkumisest teada saamine annab ettevõtetele võimaluse need varakult kõrvaldada, mis aitab ära hoida või vähendada rikkumise süvenedes tekkida võivat võimalikku finants- ja mainekahju.
Kui üldise majanduskeskkonna jaoks suureneb läbipaistvus ning väheneb korruptsioonirisk, siis ettevõtte jaoks tõuseb eelkõige halduskoormus, tõdetakse samas.
Töökoormus ja kulud kasvavad siiski üsna vähe, kuna ei saa prognoosida suurt teavituste arvu, märgitakse justiitsministeeriumi koostatud seletuskirjas. Selliseks arvamuseks annab alust ka Läti kogemus, kus umbes poole aasta jooksul laekus 75 teavitust, millest pooled teavitused vajasid edasist tähelepanu.
Arvestades, et vastava turvalise teavituskanali loomist nõutakse enam kui 50 töötajaga ettevõttelt, milliseid tegutseb Eestis aktiivselt hetkel 1343 ning need moodustavad ainult ühe protsendi kõigist ettevõtetest, siis on üldine kulu majandusele väike.
Ettevõttele tekkivate kulude ligikaudsel arvutamisel eeldatakse, et see võib tähendada firmale umbes 270 euro suurus tööjõu kulu ühes kuus ning lisaks nõuab teavitamiskanali sisseseadmine vähemalt ühe e-posti aadressi loomist ning turvalist võimalust kirjalikult, telefonitsi ja suuliselt teavitusi edastada.
"Riik saab siinkohal mõju ulatust vähendada, aidates ettevõtetel luua teavitamisprotsesse ning pakkudes nõustamist," lisatakse seletuskirjas.
Seadus võib pisut suurendada õiguskaitse asutuste koormust
Seletuskirja kohaselt võib seadus vastu võtmisel suurendada pisut registreeritud süütegude arvu ja tõsta proportsionaalselt ka õiguskaitseasutuste ning kohtute koormust.
"Esineda võib mõningast kuritegude arvu kasvu, kuid kuna samas ei saa prognoosida suuremahulist tööalases kontekstis rikkumisest teavitamist, siis mõju ulatus ja olulisus on vähesed. Pigem on mõju positiivne, kuna suunab organisatsioone õiguskuulekale käitumisele, mis vähendab rikkumiste arvu pikas perspektiivis," öeldakse dokumendis. "Pahatahtlike teavituste sagenemise vastu on eelnõus ette nähtud sanktsioon teadlikult ebaõige teavituse tegemise eest, mistõttu on ebatõenäoline pahatahtlike teavituste kasv," lisatakse samas.
Eestlased ei kipu rikkumistest teatama
Seletuskirjas tuuakse ka välja, et uuringute kohaselt ei kiputa Eesti ühiskonnas rikkumistest teavitama.
"Selles on oma roll ilmselt nõukogude pärandil, mille tõttu aetakse segi n-ö pealekaebamine ja tööalasest rikkumisest teavitamine. Viimase näol on tegemist õigusrikkumisest teavitamisega, kus kellelegi võidakse teha kahju - näiteks keskkonnareostus, tuleohutusnõuete rikkumine, altkäemaksu võtmine, seksuaalne väärkohtlemine," märgitakse dokumendis.
Samas öeldakse, et korruptsiooniga kokku puutudes ei rääkinud 51 protsenti Eesti elanikest ja 28 protsenti ettevõtjatest juhtumist kellelegi. Mõned rääkisid sõpradele või kolleegidele: selliselt toimis 15 protsenti ettevõtjatest ja 20 protsenti kõigust elanikest. Õiguskaitsjatele andis rikkumisest teada vaevalt üks protsent vastajatest.
"Eestlased kardavad teistest enam, et kui korruptsioonist teada antakse, siis reedetakse sellega kedagi. Eestis arvab nii 26 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt 18 protsenti. Paralleelina saab tuua, et teavitamine on väike ka muudes valdkondades, näiteks peresisesest vägivallast ei teavita õiguskaitset 83 protsenti Eesti elanikest, samas Euroopa Liidus on keskmine 64 protsenti," seisab seletuskirjas.
Eelnõu tõukub Euroopa Liidu õigusest
Ehkki eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitajate kaitse, öeldakse eelnõu seletuskirjas, et selle lähtekohaks on eelkõige Eesti õiguskorra kaitsmine ning eelnõus ei keskenduta kitsalt EL õigusrikkumisest teavitamisele.
"Hinnates osutatud valdkondade mõju ja tähtsust riigi, ettevõtluse ja üksikisiku tasandil, on keeruline, kui mitte võimatu leida argumente, miks need valdkonnad peaksid riigisiseselt, võrdluses ELi-i õigusega, olema vähem kaitstud. Vastupidi – väikeriigi jaoks on korruptsioonivaba, innovatsioonisõbralik, võrdsete võimalustega aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond ning põhiõigusi kaitsev ja väärtustav turvaline ühiskonnakorraldus väärtused, mis mõjutavad vahetult riigi konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja rahvusliku rikkuse suurenemist," öeldakse seletuskirjas.
Samas öeldakse, et seadus suurendaks Eesti usaldusväärsust investeeringute sihtriigina, kuna annab kindluse, et vajadusel tegeletakse rikkumistega tõhusalt ja kiiresti ning teavitajale on tagatud konfidentsiaalsus ja kaitse.
"Seega on oluline hoolitseda riigisisese ettevõtluskeskkonna ja ühiskondlike väärtuste eest samaväärsete ja tõhusate õiguslike hoobadega, kui seda teeb EL liiduüleste huvide hoidmisel ja kaitsel," lisatakse seletuskirjas.
Euroopa Komisjon, mis peab jälgima, et liikmesriigid võtaks üle EL-is kokku lepitud regulatsioonid, algatas juba eelmise aasta jaanuaris Eestis uhtes rikkumismenetluse selle direktiivi ellurakendamisega viivitamise pärast.
Justiitsministeerium saatis minister Kalle Laaneti allkirjaga eelnõu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks riigikohtule, maakohtutele, halduskohtutele, õiguskantslerile, riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, finantsinspektsioonile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, tööinspektsioonile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Ajalehtede Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.
Tagasisidet eelnõule oodatakse kümne päeva jooksul.
Danilson-Järg: vältima peaks pealekaebamise võimaldamist
Endine justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) ütles ERR-ile, toetab põhimõtteliselt mitmeid eelnõu lähteideid, kuid rõhutas, et selles tuleks kindlasti ära hoida anonüümsete pealekaebuste kuritarvitamine.
"Ma ei ole praegust eelnõu lugenud, aga mäletan, et varasemalt oli põhiküsimus selles, kas ka siis, kui inimene pöördub õiguskaitseorganite poole, peab tal olema õigus jääda anonüümseks. Selline anonüümsus võib tuua pealekaebamise ohu ning siin võidakse teavitaja kaitset pahatahtlikult ära kasutada," märkis Danilson-Järg.
"Leian, et asutuse-sisene rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse mehhanism oleks mõistlik, kuna see oleks kasulik mõlemale poolele. Ühelt poolt aitab see ettevõttel vältida mainekahju, kui probleemid lahendatakse organisatsiooni sees ja need ei jõuagi meediasse, samas on kaitstud ka rikkumiest teavitaja. Sellega olen üldjoontes päri ja pean õigeks, et see juurduks tavapraktikas tänasest laiemalt," lisas ta.
Danilson-Järg tõdes, et Eestis on juba päris palju ettevõtteid, kus on omal algatusel rikkumistest teavitamise süsteem loodud ja samuti riigiasutustes, kus sellega tegelevad siseauditi osakonnad.
"Valdavalt on siiski tegu börsiettevõtete või ISO-sertifitseeritud organisatsioonidega, kellel vastav süsteem olemas on," lisas ta.
Loe artiklit ERRist.