Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea osaliselt süüdi

Tartu maakohus tunnistas endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse ligi 17 000 eurot.

Kohtu otsuse järgi on Semilarski süüdi AS-iga Eviko ja AS-iga Aqua Marina seotud toimingupiirangu rikkumises. Kohtu hinnangul nähtub Tartu linnavalitsuse istungi protokollidest, et istungitest osa võtnud Semilarski ei taandunud kordagi Eviko ja Aqua Marinaga seotud küsimuste arutelust, sealhulgas otsustuste vastuvõtmisest.

Toimingupiirangu rikkumine tähendab lihtsamalt öeldes, et ametiisik on osalenud otsuste tegemisel, mis puudutanud inimesi, kellega ametnikul on isiklik seos ja ei pruugi seetõttu olla seesugustes otsustusprotsessides erapooletu. Nii näiteks leidis kohtus tõendamist, et Tartu endisel abilinnapeal Valvo Semilarskil olid Eviko ja Aqua Marinaga seotud inimestega pikemaajalised sõprussuhted või võla,- laenu- ja ärisuhted, kuid Semilarski ei taandanud ennast kordagi ettevõtetega seotud otsuste vastuvõtmisest.

"Kohtu hinnangul on täiesti üheselt mõistetav, et olukorras, kus on vaja hääletada kauaaegse sõbra, kohus peab siin silmas Kaimo Seppa, firmaga seotud küsimustes, samuti hea tuttava, Antti Moppeli firmaga seotud küsimustes, kuid pooleli on veel selle tuttava firmaga kinnistus ostu-müügi tehing, siis sellises toimingus osaleda ei tohi, kuna see ei näi aus ning kannab endas korruptsiooni ohtu," rääkis kohtunik Marju Persidskaja.

Valvo Semilarski ütles, et kohtu otsus oli üllatav ja tema ennast süüdi ei tunnista.

"Tegemist on Eesti kohtuajaloos esmakordse pretsedendiga, kus siis heidetakse ette sõprus- ja pealiskaudsemaid suhteid n-ö toimingupiirangu valguses, et justkui nende inimeste suhtes oled võtnud siis teatavaid otsuseid vastu, küll mitte ainuisikuliselt, aga kollegiaalselt kogu linnavalitsuses istungi raames," ütles Semilarski.

Kohus leidis, et osaliselt toimingupiirangu rikkumises on õiglane Semilarskit karistada rahalise karistusega, see on ligi 17 000 eurot, ning ka menetluskuludena tuleb Semilarskil tasuda riigieelarvesse sundraha, veidi üle 800 euro.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Ken Kiudorfi sõnul on tegemist keeruka ja nüansirohke vaidlusega, kuid prokuratuuri hinnangul ei pruugi rahaline karistus antud teo eest olla piisav. Seepärast soovis prokuratuur Semilarskit karistada tingimisi vangistusega.

"Tingimisi vangistus on karistusliigina karmim karistus kui on rahaline karistus ja prokuratuur taotles raskema karistuse mõistmist eelkõige seetõttu, et need toimingupiirangud, milles Valvo Semilarskit süüdistati, olid toime pandud korduvalt ja kahe aasta vältel," selgitas Semilarski.

Kiudorfi sõnul oodatakse ära kohtu kirjalikud põhistused episoodide kohta, milles Semilarski õigeks mõisteti ja seejärel võtab prokuratuur seisukoha apellatsiooni esitamise osas:

"Mõlemal osapoolel on võimalik antud otsusega mitte nõustumisel vaidlustada seda siis antud juhul Tartu ringkonnakohtus. Enne kui ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ei saa ikkagi Valvo Semilarskit käsitleda kurjategijana."

Esimeste emotsioonide põhjal ütles Semilarski, et kasutab oma õigust kohtuotsus edasi kaevata kõrgemasse kohtuastmesse.

Loe ERRist.