Tartu maakohus mõistis Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi, keda prokuratuur süüdistas suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises ja altkäemaksu võtmises, õigeks.
Prokuratuur süüdistas Lemberit selles, et ta pani Tartu linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana 2015–2016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki.
Kohus analüüsis kriminaalasjas esitatud tõendeid ning ütlusi ja asus seejärel seisukohale, et Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel ühtki korruptsioonivastases seaduses välja toodud toimingupiirangut, teatas Tartu maakohus kolmapäeval.
Erinevalt prokuratuurist leidis kohus, et küsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne ära otsustatud, linna eelarves olid mõlema kulutuse jaoks raha planeeritud ning hankemenetluse käigus olid pakkumused küsitud ja vastu võetud.
"Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi – madalaima hinna – alusel," märkis kohus.
Lemberi mistahes erahuvid ei saanud kohtu hinnangul mõjutada hankelepingute sõlmimist ning järelikult ei rikkunud Lember ettenähtud toimingupiirangut. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus Lemberi toimingupiirangute rikkumisega seotud süüdistuses õigeks.
Lisaks süüdistas prokuratuur Lemberit selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis süüdistati Tuuli Tiro altkäemaksu andmises.
Kohtu hinnangul ei mõelnud ega oodanud Tiro samas tõsimeeli, et Lember paneks toime või peaks tulevikus toime panema juukselõikuse eest korteriühistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. "Kuigi Tuuli Tiro seisis kindlalt korteriühistu huvide eest ja tegi kõik endast oleneva, et mõjutada Lemberit, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, märkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juukselõikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015. tasuta juukselõikusega," märkis kohus. "Arvestades selle ühe juukselõikuse märkimisväärselt väikest varalist väärtust, ei mõelnud ka Tiro kohtu arvates tõsimeeli, et see juukselõikus mõjutab või võiks mõjutada Lemberit trepi küsimusega tegelemist jätkama."
Kohus järeldas, et kuna Lember ei võtnud altkäemaksu ning Tiro ei pakkunud ega andnud altkäemaksu, siis tuleb nad vastavalt õigeks mõista.
Õigeksmõistvast otsusest tulenevalt jättis Tartu maakohus Tuuli Tiro määratud kaitsja tasu 2682 eurot riigi kanda ja mõistis riigilt välja Lemberi kasuks kaitsja tasu 23 570,63 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Pooltel on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Prokuratuur soovib kohtu argumentidega tutvuda
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul otsustab prokuratuur pärast kohtu argumentidega tutvumist, kas vaidlus viia ka ringkonnakohtusse.
"Tartu maakohus selgitas otsuse kuulutamisel, et kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus on kestnud küll keskmisest kauem, kuid kogu kriminaalasja mahtu arvestades on see kohtu hinnangul toimunud põhjendatud aja jooksul ja riik ei ole menetlemisega viivitanud. Kuigi kohus tuvastas, et kõik süüdistuses kirjeldatud tegevused on toimunud, andis kohus neile prokuratuurist erineva õigusliku hinnangu. Kuna kohtuotsuse kuulutamisel selgitab kohus otsust põgusalt ja detailidesse laskumata, siis saame alles pärast kohtu argumentatsiooni läbitöötamist otsustada, kas on alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks," märkis Kiudorf.
Ta lisas, et süüdistuse esitamisel lähtus prokuratuur kogutud tõenditest.
"Kui tõendid viitavad kuriteole, tuleb need viia kohtu ette sõltumata asja keerukusest ja mahukusest, sest prokuratuuril on kohustus anda kohtule võimalus õigust mõista. Eesti Vabariigis saab õigust mõista ainult kohus. Kahtluste kõrvaldamiseks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja vajadusel saab kohtuotsuse kõrgema astme kohtus vaidlustada. Lõpuks on ka õigeksmõistev kohtuotsus õigusriigi loomulik osa, mis tagab nii õigusrahu, õigusselguse kui ka õiguskindluse," lisas prokurör.
Loe artiklit ERRist.