Itaalia poliitikule Eesti panga kaudu makstud miljonid on vaid kübeke suuremast rahalaevast, mis läbis meie panku aastatel 2012–2014.
Lähinädalatel jätkub Itaalias Milano kohtus protsess parlamendiliikme Luca Volonté üle, keda süüdistatakse korruptsioonis. Täpsemalt selles, et ta sai Aserbaidžaanist raha, mille vastu tegi ta riigile sobivat poliitikat ja lobi inimõigustele keskendunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA). Ent Volonté juhtumil Itaalias on otsene side Eestiga. Süüdistuse järgi tehti Volontéga seotud fondi Novae Terra arvetele Eestist neli ülekannet kokku summas 2,17 miljonit eurot. Need tulid Danske Panga Eesti filiaalis registreeritud pangakontodelt. Eestist ülekanded teinud ettevõtted kannavad väheütlevaid nimesid: Metastar Invest LLP, LCM Alliance LLP, Polux Management ja Hilux Services LP. Kõik neli firmat on registreeritud Ühendkuningriigis ning info nende omanikest jookseb liiva maksuparadiisides Marshalli saartel, Belize’il ja Briti Neitsisaartel. Huvitav on seegi, et firmad on registreeritud samadele aadressidele, kuhu ka mitmed Moldova «Pesumasina» skeemis kokku 1,6 miljardit dollarit oma arvele saanud firmad. Tegu on riiulifirmadega, ning on tõenäoline, et nende ühine nimetaja on teenusepakkuja, kelle äriks ongi offshore-firmade loomine ja nende abil tegelike omanike varjamine. Ülekannete selgitusedki sarnanevad Moldova juhtumiga. Volontéd Itaalias süüdistav prokurör väidab, et Eesti pankade kaudu liikunud summa suurusjärk on miljard dollarit. Kuigi Itaalia kohus keelas Volonté kui Itaalia parlamendiliikme üle kohut pidada, loodab prokurör selle takistuse lähinädalatel kõrvaldada. Märtsi lõpus avaldas selle juhtumi kohta artikli Saksa väljaanne Tagesspiegel. Seal öeldakse samuti, et Hilux Services LP pangakontole Eesti pankades jooksis Aserbaidžaani firmast Baktelekom 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta lõpuni ligi miljard dollarit. Sellesarnast rahavoogu või isegi suuremat kinnitab Eesti Panga statistika (graafikul). Kui veel aastal 2009 kanti Eesti pankadesse üle 42 miljonit dollarit, siis järgnenud aastatel iga aastaga oluliselt rohkem ning 2013. aastal juba üle pooleteise miljardi. Plahvatuslik kasv toimus just dollariülekannetes mitteresidentidele, kelleks kvalifitseeruvad kõik eelpool mainitud firmad. Ühegi muu valuuta ülekanded ei kasvanud Eestis neil aastatel ligilähedaltki nii kiiresti. Kahtlane raha liigubki üldjoontes dollarites. Nii oli see ka Moldova rahapesuskeemis, kui Eestisse tuli kokku ligi 1,6 miljardit dollarit. Dollar on raha, milles antakse altkäemaksu endise Nõukogude Liidu riikides. Aserbaidžaani raha juhtum äratas Eestis finantsasutuste järelevalvega tegelevate ametkondade tähelepanu. «Rahapesu andmebüroo jõudis selle juhtumiga seotud kahtlustäratavate ülekanneteni raha liikumise ajal. Hakkasime pilti tükkhaaval kokku panema,» sõnas keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand. Ta lisas, et Volonté juhtumis tehti koostööd välispartneritega nii raha päritolu kui raha ka edasise liikumise asjus. «Antud juhtumis oli rahapesu andmebüroo tähelepanu all rohkem ettevõtteid, kui välismeedia on nimetanud. Konfidentsiaalsuskohustuse tõttu ei ole meil võimalik täpsemaid andmeid jagada,» sõnas Reimand. See on viimastel kuudel juba teine Danske Banki Eesti filiaaliga seoses tõusnud skandaal, kus mängus on miljardid. Varem tegi finantsinspektsioon pangale Eestis rahapesu tõestamise asjus ettekirjutuse. Pank tunnistas, et neil on olnud probleeme tunne-oma-klienti-põhimõtte täitmisega.
Kas ettekirjutusel on pistmist ka tohutu rahahulga ülekannetega Aserbaidžaanist, inspektsioon ei kinnita. Nemad tegelevad pigem rahapesu reeglite täitmise kontrolliga, mitte üksikute pangaülekannetega. Finantsinspektsiooni järelevalvespetsialisti Matis Mäekeri sõnul on nende ülesanne kontrollida, kas krediidi- ja finantseerimisasutse protsessid ja süsteemid on kohased ja personali piisavalt. «Tunne-oma-klienti-põhimõte tähendab, et pangal on läbipaistev ja selge arusaamine kliendist ja tema tegevusest,» selgitas Mäeker. Samas nentis ta, et neli eelpool mainitud firmat ei ole finantsinspektsioonile võõrad. Danske Bank Eesti jääb kidakeelseks. «Meil ei ole õigust kommenteerida konkreetseid kliendisuhteid või tehinguid ega suhtlust ametiasutustega konkreetsete klientidega seoses. Üldine reegel aga on, et anname asjakohastele ametiasutustele kogu vajaliku informatsiooni ning teeme nendega igakülgset koostööd,» teatas panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm. Baktelekomist (tegemist pole Aserbaidžaani telekomihiiuga, vaid sarnase nimega firmaga – J. V.), kust raha pärineb, kirjutas põhjaliku loo Aserbaidžaani uuriv ajakirjanik Khadija Ismayilova. Reporteri väitel on firma omanik suurärimees Rasim Asadov. Ismayilova valduses on dokumendid, mis näitavad, et Asadovi äripartner on riigipea Әliyevi abikaasa nõbu. Baktelekomist ja teistest Әliyeviga seotud juhtumitest kriitiliselt kirjutanud Ismayilova mõisteti 2015. aastal seitsmeks ja pooleks aastaks vangi maksudest kõrvale hoidmise eest. Nüüd on ta tingimisi vabaduses. Aga milleks Baktelekomist saadetud raha kasutati? Seda võib vaid aimata. Luca Volonté süüasjast on teada, et uurimisasutuste hinnangul läks raha ühe poliitiku kinnimaksmiseks. Mida Aserbaidžaan selle eest vastu sai? Riigi president İlham Əliyev on Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide juures sage külaline. Neid külastades peab ta tihti vastama küsimustele riigi inimõiguste olukorra kohta, mis pole kiita. See on ilmselgelt ebamugav. Kuna ENPA on inimõiguste organisatsioon, on Aserbaidžaani võimuladvikule tähtis, milline on organisatsiooni poliitika nende suhtes. Seetõttu lähenesidki aserid poliitik Volontéle, kes on külastanud Bakuud mitu korda ja kiitnud riiki seejärel taevani. Riigis on käinud mitmed teisedki ENPA liikmed, keda võetakse visiitidel vastu luksuslikult ja kellele pakutakse hinnalisi kingitusi. Eri riikide poliitikute kirjeldustest käivad läbi uhked hotellid, õhtusöögid, kingiks kallid Vertu telefonid, Macbooki arvutid, juveelid ja vaibad, mille hind ulatub tuhandetesse eurodesse. Samasugune skandaal seoses Aserbaidžaaniga vallandus ka USA kongressis, mille liikmed said riiki külastades luksusliku vastuvõtu osaliseks – ka neile kingiti hinnalisi vaipu, mille nad hiljem küll tagastasid. Teema on üles võtnud Kongressi eetikakomitee. Ka Eesti poliitik on Aserbaidžani külastades aastaid tagasi endale skandaali kaela tõmmata osanud. Nimelt käis toonane europarlamendi saadik Kristiina Ojuland ebatavaliselt asukohariigi ehk Aserbaidžaani kulul vaatlemas nende üldvalimisi, millele ta andis OECD vaatlejatega võrreldes oluliselt soodsama hinnangu. Visiidi ajaks majutati Ojulandi tõelisesse luksushotelli. Volonté kohta leidis Itaalia prokuratuur aga tõendid, et mees on väga otse Aserbaidžaani kasuks lobi teinud ja üritanud mõjutada ENPA poliitilisi otsuseid.
KOMMENTAAR Kaalul on inimõigusorganisatsiooni usaldusväärsus ENPA asepresident Marianne Mikko Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresidendi ja Eesti delegatsiooni juhina on minu kindel sõnum nii eesti kui ka kõikides ENPA keeltes üks ja seesama: korruptsioonil pole kohta inimõiguste organisatsioonis. Juba jaanuaris, kui lahvatas skandaal ENPA endise konservatiivide ja kristlike-demokraatide (Rahvapartei, EPP) fraktsioonijuhi Luca Volonté ümber, reageeris Eesti ühena esimestest. Põhjala ja Balti riikide (NB 8) delegatsioonijuhid tegid ühispöördumise Euroopa Parlamentaarse Assamblee juhatusele nõudega kiiremas korras uurida, kuidas võis saada ENPA hierarhias kõrgel kohal olnud Volonté 2,4 miljonit (Volonté sai raha ka Läti panga kaudu – J. V.) eurot meelehead. Meie nõudmisega samal ajal alustati allkirjade kogumist dokumendile, mis nõuab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee välise uurimiskomisjoni moodustamist. Siinkohal on minul kui Eesti delegatsiooni juhil heameel teatada, et kõik Eesti delegatsiooni liikmed on selle dokumendiga ühinenud. Sama ei saa sugugi väita teiste riikide delegatsioonide kohta. Samas on kurb teatada, et kui püüdsime märtsis Madridis jälile jõuda, kui kaugele oleme sõltumatu uurimiskomisjoni mõttega jõudnud, lükkas ENPA juhatus selle punkti menetlemise kuu võrra edasi. Juhatuse arutelu oli pingeline ja sugugi mitte üksmeelne. Lühidalt – järgmise esmaspäeva hommikul on seesama uurimiskomisjoni teema juhatuse laual. N-ö valged jõud ei jäta enne, kui selgus on majas. Samamoodi jätkame ENPA presidendilt norralaste kokku pandud Aserbaidžaani poliitvangide näitusele loa taotlemist. Kaks korda on president Pedro Agramunt meile ära öelnud. Põhjala ja Balti riikide delegatsioonid jätkavad loa taotlemist. Kaalul pole ei vähem ega rohkem kui inimõigusorganisatsiooni usaldusväärsuse küsimus.