Endine riigiprokurör, jurist Steven-Hristo Evestus ütles, et Viru maakohus paneb korruptsioonis kahtlustatava Kohtla-Järve ärimehe Nikolai Ossipenko tervislikel põhjustel vabadusse jätmisega küsimärgi alla Eesti vanglate tervishoiusüsteemi.
Evestus rääkis ERR-ile, et kohtu ülesanne vahistamise lubamise otsustamisel on selleks seaduslike aluste tuvastamine.
"Konkreetsel juhul on maakohus leidnud, et on põhjust karta, et Ossipenko võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist ja lisaks hoida kriminaalmenetlusest kõrvale. See tähendab, et esineb suur tõenäosus, et tema tegevus vabaduses saab olema suunatud kriminaalmenetluse takistamisele. Siinjuures ei ole vähetähtis asjaolu, et kahtlustataval on nüüd vabad käed tõega manipuleerimiseks, nt mõjutada ametiisikutest kaaskahtlustatavaid ja tunnistajaid ning muuta sellega otsustavalt kriminaalmenetluse tulemust," lausus Evestus.
"Mis puutub terviseseisundisse, siis see on kõige kõrval oluline asjaolu, millest kohus ei saa mööda vaadata ja mida kohus peabki hindama," lisas ta.
Evestus märkis, et vähemalt avalikkuse silmis on puudulikuks jäänud kohtu käsitlus ja kommunikatsioon sellest, miks Ossipenko tervise eest ei suuda vastutada riik.
"Ma ei pea silmas terviseseisundit puudutavate eriliigiliste isikuandmete avaldamist, vaid just seda, miks kohtul on tekkinud usalduse defitsiit teise riigiasutuse tegevuse osas ning seega tervishoiusüsteemi vastu tervikuna," lausus Evestus.
"Vangistusseaduse kohaselt on tervishoiu korraldamine vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Sel põhjusel on vahistatule tagatud isegi see, et kui ta peaks vajama ravi, mille andmiseks vanglas või arestimajas puudub võimalus, suunatakse ta arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vanglate esindajad on varasemas kohtupraktikas andnud selgitusi, et kinnipidamisasutustes ei ole probleeme eelnevast kinnipidamisega ning seega on mitmetel juhtudel saadetud ka haiged inimesed oma karistust kandma. Praegusel juhul näib kohtu otsustus eelnevat eirav ja puudulik ning riivab sel moel igaühe õiglustunnet," rääkis Evestus.
Evestus ütles, et olukorras, kus kahtlustataval on varem lasunud samaliigiliste kuritegude kahtlus ja päevakorral on uued kahtlustused, on see valus tabamus nii õigussüsteemi usaldusväärsuse kui ka õiglustunde pihta.
"Korruptsioonikuriteod on peitkuriteod, mis tähendab, et nende avastamine on äärmiselt keeruline ning nende menetlemine niigi raskendatud. Riigi- ja kohaliku võimu tasandil asetleidvaid korruptsioonijuhtumeid saadab alati julgeolekuoht ja seda enam väärib kaalumist, kas vahistamisele kuuluva inimese vabastamine on viimane võimalus," rääkis Evestus.
"Meditsiinikorralduse toimimise üle meie vanglasüsteemis ei tohiks olla kahtlusi, sest ei ole teada näiteid, kus vahistatud või kinnipeetavad kannatavad või surevad just puuduliku või olematu arstiabi tõttu. Iga selline juhtum, mis kaudselt või otseselt toodab kahtlusi vanglas tervishoiu reeglitest kinnipidamisse, avardab selliste kaartide väljakäimise võimalusi ning tekitab ebavõrdsust inimeste kohtlemisel ja seaduste kohaldamisel," sõnas Evestus.
Ta lisas, et seda, kas ja mil määral on Ossipenko puhul võimalik rääkida parandamatust haigestumisest, mis välistaks edaspidi tema osaluse kohtuistungitel ning karistuse kandmise, saab selgitada kriminaalmenetluse käigus ekspertiiside määramise käigus. "Aga selle tulemuseni jõudmine peab olema ja näiv erapooletu ning usaldusväärne, kus erialaekspertide sõnal on oluline kaal nö "sõpradest" arstide kõrval," lõpetas Evestus.
Norman Aas: tervise argument mängib olulist rolli
Ka endise riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on arstiabi kinnipidamissüsteemis samal tasemel sellega, mida on võimalik kodus osutada.
Küll aga rõhutas ta kahtlustuse tõsidust, sest kohtupidamises ei ole korruptsioonikuriteod nii tõsised kui inimsusevastased, seega tervise argument mängibki olulist rolli.
"Kui vaadata Eestit, kus näiteks Edgar Savisaare suhtes lõpetati menetlus ära korruptsioonisüüdistuses ka tervisele viidates, siis seal leiti, et võrreldes süüdistustega inimeste tervis ja elu on olulisem. Eks kohtusüsteem üritab alati tasakaalu leida kahe erineva väärtuse vahel," kommenteeris Aas.
Jaan Ginter: seadusandlus on praegu nõrk
Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter ütles, et arste tuleks siiski usaldada, sest Ossipenko n-ö surnuks menetlemine ei ole mõistlik.
"Selles osas kahjuks on meil praegu seadusandlus nõrk, et kui me kriminaalmenetluse ära lõpetame justnimelt selle alusel, et tervislik seisund on selline, et ta võib tõesti päris ära surra, kui menetlusega edasi läheme, siis meil ei ole mitte ühtegi muud ohutustamise vahendit jäänud. Aga seal oleks ju alternatiivselt võimalik äritegevuse keeld ja poliitilise tegevuse keeld," rääkis Ginter.
Viru maakohus otsustas eelmisel nädalal korruptsioonis kahtlustatavat Ida-Virumaa ärimeest Nikolai Ossipenkot tema tervislikule seisundile viidates mitte vahi alla võtta. Samas leidis kohus, et Ossipenko võib vabadusse jäädes suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist.
Nikolai Ossipenko ei olnud nõus oma tervislikku seisundit "Aktuaalsele kaamerale" selgitama.
Loe artiklit ERRist.