AstraZeneca teeb lõpu arstide kinnimakstud koolitusreisidele eksootilistesse paikadesse ning muudele ravimifirmade poolt seni pakutud hüvedele, võttes uueks juhtlauseks seisukoha, et ravimi väljakirjutamise põhjuseks ei pea olema muu, kui üksnes ravimi omadused, kirjutab tänane Financial Times Deutschland.
AstraZeneca on esimene ravimifirma, mis selle kraani kinni keerab, ehkki mitte päris vabatahtlikult, kirjutab leht.
„Aasta teisest poolest alates ei rahasta me enam arstide konverentse,“ ütles AstraZeneca Saksamaa haru meditsiinidirektor Kai Richter. Ehk teiste sõnadega ööbimised, reisikulud ja osalemistasud tuleb arstidel tulevikus endal katta või leida muud sponsorid.
Isegi väiksemaid kingitusi nagu pastapliiatsid ja tassid ei maksa tulevikus Rootsi-Briti ravimifirmalt enam loota. „Ainus põhjus meie ravimi väljakirjutamiseks peab olema ravim ise,“ ütles Richter.
AstraZeneca pole ainus ravimifirma, mis püüab arstide mõjutamise kahtlusi tõrjuda. Ka GlaxoSmithKline (GSK) on samal kursil. „2010. aasta algusest ei tee me enam arstidele mingeid kingitusi,“ ütles GSK pressiesindaja Saksamaal. Ning iga aasta lõpus avalikustab firma oma annetused toetusgruppidele, tervishoiutöötajatele ja patsientide organisatsioonidele. Mis puudutab kinni makstud konverentse, siis selle praktika lõpetamine on firmas praegu kaalumisel.
Ei ole päris juhuslik, et kaks Briti juurtega firmat just praegu oma senist praktikat üle vaatavad. Suvel jõustub Suurbritannias uus korruptsioonivastane seadus, mis karmistab oluliselt reegleid erasektori jaoks, kirjutab. Nii võib firma karistuse pälvida üksnes sellega, et pole loonud protseduure korruptsiooni vältimiseks.
Ka Saksamaal muutub olukord varsti „ebamugavaks“. Mais langetab Saksamaa ülemkohus otsuse, kas arste saab korruptsiooni eest vastutusele võtta. Kui kohus otsustab, et saab, võib ka maksuamet saada voli tööstusele täiendavaid nõudmisi esitada. Altkäemaksu ei saa enam reklaamikuludena maha arvata. „Potentsiaalne risk tööstusele on tohutu,“ ütles ütles Christian Pelz advokaadifirmast Noerr. Haldus- ja turunduseelarved moodustavad suurtes ravimifirmades enam kui 30% käibest.
AstraZeneca tahab siiski meditsiinilist teavitustööd arstide hulgas jätkata. Edaspidi tuleb see aga teistmoodi korraldada. Näiteks hea seista selle eest, et arstidele, kes enam rahvusvahelistel konverentsidel osaleda ei saa, tagatakse juurdepääs toote- ja raviuuringutele mingil teisel moel.
Mitte kõik meedikud ei taha kinke vastu võtta. Loodud on isegi võrgustik nimega "Oma söögi eest maksan ise", mille liikmed keelavad ravimifirmade esindajatel oma praksise uksest sisse tulla.
Ka Saksa arstide kongressil juunis on küsimus päevakorral. Seal on oodata tulist debatti, sest paljud arstid arvavad endiselt, et nad väärivad kongressikutset Havaile, kirjutab leht.
Juhtkirjas kirjutab FT Deutschland täna, et ravimifirmade uus kurss on moraalselt igati laitmatu, kuid näriv tunne jääb - kui kaks ravimifirmat nüüd kingitused külmutavad, siis mis toimub teistes? Ja selge on ka see, et n-ö hallid tsoonid ravimite tutvustamisel ja reklaamimisel jäävad ilmselt ka edaspidi.
Allikas: aripaev.ee