Mõnede küsimuste arutamiseks on mõnikord mõistlik kollektiiviga töökeskkonnast väljaspool kokku saadda, kuid küsimus on selles, kas koolitusi on vaja teha nii tihti ja nii atraktiivsetes paikades, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.
Kommenteerides maksumaksja raha eest toimuvaid riigiametnike lõbureise, mida on tehtud koolituse või messikülastuse sildi all, ütles Prii Vikerraadio saates "Uudis+", et algatuseks on küsimus selles, kas need sõidud täitsid koolituse eesmärki.
"Maanteeameti puhul oli selge, et Šveitsi sõit oli eesmärgiga minna suusatama, kuigi seal toimus ka mingisugune mess. Seega, see reis organiseeriti just selleks, et need ametnikud saaksid mingi lisaväärtuse, lisatasu või -hüve suustamise näol," sõnas Prii.
Ta lisas, et ka teiste koolituste puhul on küsimus sama. Iga väljasõidu juurde saab alati panna mingi koolitusmooduli, aga küsimus on selle vajalikkuses.
"Kas neid koolitusi on vaja teha nii tihti, nagu on tehtud IT-ametnike puhul, ja kas neid koolitusi on alati vaja teha lõbustus- või meelelahutusasutustena kvalifitseeritavates kohtades," tõi Prii välja.
Korruptsioonivaba Eesti juhi sõnul on mõistlik, et kollektiiv millegi arutamiseks mõnikord töökeskkonnast välja läheb, ning kui üritus toimub näiteks forellipüügikohas, on kalapüükki loogiline. Küsimus on aga selles, kas seda on vaja teha iga kuu.
"Kui koolituse eesmärk on juhtimise, inimeste haldamise või enesearenduskoolitus, kas selleks on vaja sõita kuskile loodusesse? Selle saaks tegelikult teha ära ka Tallinnas, ametiasutuste ruumes. Alati ei ole vaja sõita igale poole. Tundub küll, et ebaproportsionaalselt palju on püütud leida väga atraktiivseid kohti," nentis ta.
Praegu sõltub otsus koolituse õigustatuse kohta asutuse juhiku isiklikust eetikast ning juhile annab omakorda hinnangu ühiskond, kuid Prii arvates peaks hinnangu andma ka
selle valitsemisala minister või kantsler. Igas valitsemisalas võiks olla omaette praktika, kui palju kulutatakse raha, kui palju käiakse väljas koolitustel, mis koolitusi tellitakse jne.
Tuleva aasta 1. aprillil jõustuv uus korruptsioonivastane seadus muutub Prii sõnul suunavamaks, põhimõttelisemaks ning ei anna ette konkreetset loetelu, kuidas teha, vaid jätab palju kaalutlusruumi asutuste juhtidele. Teine tähtis muudatus on see, et luuakse avalikkusele kättesaadav huvide deklaratsiooni register, kust igaüks saab infot.
"Mitte et pealekaebamise kultuuri soodustada, aga ametiisik peaks teadma juba preventiivselt, ettevaatavalt, et mitte ainult üks silmapaar ei vaata teda ülemuse näol, vaid neid silmapaare on mitu," sõnas ta.
Allikas: ERR