Täna valitsuse ette jõudva korruptsioonivastase strateegia möödunud aasta aruande järgi on inimeste teadlikkus korruptsiooni osas kasvanud, samas on veidi vähenenud inimeste usk riigi suutlikkusse korruptsiooniga võidelda.
Korruptsioonivastane strateegia 2013–2020 kiideti heaks 2013. aasta oktoobris ning igal aastal esitatakse valitsusele järgmise nelja aasta strateegia rakendusplaan koos eelmise aasta aruandega. 2016. aastal on kõrgendatud tähelepanu all olnud avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine ning olulisemateks edasiminekuteks on riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjoni ehk nimetamiskomitee loomine.
Korruptsioonivastase strateegia täitmise olulisemate probleemidena saab tehtud mõjuanalüüsi ning elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate küsitluse tulemusena välja tuua paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel, riskihinnangute puudumist riigihangete järelevalves ning noorte inimeste ja kohalike volikogude ning riigikogu liikmete tolerantsemaid hoiakuid korruptsiooni suhtes. Mõnevõrra on vähenenud inimeste usk riigi võimesse korruptsiooni ennetada – 32 protsendilt 30 protsendile.
Positiivsena võib välja tuua, et inimeste korruptsiooniteadlikkus on valdavalt paranenud. Oluliselt vähem on altkäemaksu küsitud seoses avalike teenuste osutamisega politsei ja tehnoülevaatusega seotud tegevustes. Vähenenud on hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvate elanike, ettevõtjate ning avaliku sektori esindajate osakaal. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kus läbipaistvus on juhtimispoliitika osa. Paranenud on korruptsioonikuritegude avastamis- ja uurimisvõimekus. Vähenenud on nende ettevõtjate osakaal, kes peavad korruptiivset tegevust riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel laialt või üsna laialt levinuks. Enamike strateegias seatud mõõdikute osas on liigutud soovitud suunas.
Ernst & Youngi poolt läbi viidud ning riigikantselei rahastatud strateegia mõjuanalüüsi tulemusel esitatud ettepanekud olemasolevate tegevuste mõjusamaks rakendamiseks või uute tegevuste lisamiseks viiakse vajadusel sisse 2018. aasta rakendusplaani, kuna mitmel juhul eeldab uute tegevuste lisamine täiendavat analüüsi või osapooltevahelisi läbirääkimisi.
