02.08.2012
Nagu Jüri-Ott Salm oma arvamusloos nendib, on rahandusministeerium tõepoolest väljendanud seisukohta, et avalikes huvides tegutsevad ja riiklikest vahenditest (sh ka Euroopa Liidu poolt) rahastatud mittetulundusühingud ja sihtasutused on hankijad riigihangete seaduse tähenduses.
Samale järeldusele jõudis sel aastal ka õiguskantsler oma vastuses Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule. Õiguskantsler märkis oma kirjas: "Kodanikualgatuslikud ühingud, mille juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing või sihtasutus ehk mis on juriidilised isikud, mis tegutsevad avalikes huvides ja mille tuludest üle poole pärineb riiklikest vahenditest ehk maksumaksja rahast, langevad seega minu hinnangul riigihangete direktiivi hankija definitsiooni alla.".
Eraldi küsimuseks on erakonnad. Aprillis pöördus European Centre for Parliamentary Research and Documentation (ECPRD) Eesti poole küsimusega, kas Eestis on hankijateks riigihangete seaduse tähenduses ka poliitilised erakonnad. ECPRD edastas Eestile ka teiste liikmesriikide seisukohad. Selgus, et näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Kreekas ei ole erakonnad hankijateks ja seda nende spetsiifilise õigusliku staatuse ja rahastamise eriregulatsiooni tõttu. Erakonnad oma olemuselt küll mittetulundusühingud, kuid erakondi ja nende rahastamist reguleerib selgelt liikmesriigi põhiseadus ning erakondasid puudutav eraldiseisev õigusakt.
Analüüsisime küsimust koos justiitsministeeriumiga ning asusime teiste riikidega sarnasele seisukohale, et Eestis tegutsevad erakonnad ei ole hankijaks riigihangete seaduse ja riigihangete direktiivide tähenduses.
Kohustus kasutada raha läbipaistvalt on ka erakonnaseaduses reguleeritud. Kuigi erakonna puhul on tegemist mittetulundusühinguga, millele kohaldub üldseadusena mittetulundusühingute seadus, on seadusandja kehtestanud eraldi regulatsiooni erakonnaseaduses, mis arvestab erakondade olulisust ühiskonnas.
Erakonnaseaduse § 121 lg 1 kohaselt on erakond kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on seadusandja näinud ette eraldiseisva haldusorgani – erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Seega sarnaselt riigihangete seadusele on ka erakonnaseaduse eesmärgiks tagada avalike ressursside läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, mistõttu puudub põhjendatud vajadus nõuda erakonnalt riigihangete läbiviimist.
Autor kirjutab rahandusministeeriumi asekantsleri ülesannetes.
Allikas: ERR.ee