Oktoober 2019
KVE uudised
9. detsembril kutsume ettevõtete tipp- ja keskastmejuhte konverentsile „Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes“.
Kõige tõhusamaks organisatsioonikultuuri loojaks on juht ise. Olgu poliitikad ja juhendid nii täiuslikud kui tahes, jäävad need ilma juhtkonna tugeva toetuseta nii sõnas kui teos vaid formaalsuseks. Korruptsioonivastasel päeval kuuleme Eesti enda juhtidelt, mis kasu on ennetavatest meetmetest ning kuidas neid praktikas rakendada.
Kogemusi jagavad Kai Realo (Circle K), Erik Laidvee (AS Eesti Raudtee), Steven-Hristo Evestus (KVE), Mati Ombler (PPA) jt.
Piletiga kindlustab ettevõte endale kaks kohta. Piletid müügis Fientas. Leia üritus ka Facebookist.
7. oktoobril võeti lõplikult vastu Euroopa Liidu direktiiv vihjeandjate kaitseks. Sellega algab kaheaastane periood, mille kestel peavad kõik liikmesriigid, sh Eesti oma seadusandluse viima kooskõlasse direktiivi nõuetega.
Direktiivi järgi peab olema tagatud vihjeandjate konfidentsiaalsus, vabadus valida, kelle poole teavitamiseks pöörduda, ning sanktsioneeritud teavitajate tagakiusamine ja diskrimineerimine. Lisaks on riigil kohustus pakkuda tasuta ja sõltumatut vihjeandmise alast nõustamist.
Seejuures peavad kõikides üle 50 töötajaga era- ja avaliku sektori organisatsioonides peagi olema loodud adekvaatsed vihjeliinid, paika pandud täpsed teavitamise protseduurid ning vihjeandja kaitse meetmed.
Vihjeandmine vajab Eestis õigusselgust, mistõttu on direktiivi vastuvõtmine igati tervitatav. Rääkisime direktiivi sisust pikemalt pressiteates, „Aktuaalses kaameras“, Kuku raadios ja „Terevisioonis“. Vajadusest vihjeandmise reguleerimisele erasektoris kirjutasime lähemalt Äripäevas.
Sellest, mida direktiiv praktikas ettevõtjale tähendab, räägime lähemalt 9. detsembri konverentsil ning koos Kaubandus- ja Tööstuskoja ja KPMG-ga 10. detsembri vitamiinihommikul.
Lobitöö tuleb Eestis õiguslikult defineerida ning see selgelt eraldada korruptiivsetest mõistetest nagu mõjuvõimuga kauplemine.
Kuivõrd lobitöö näol on tegemist legitiimse eestkostega, peame oskama lobil ja korruptiivsetel mõistetel vahet teha. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud "EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena. KVE kommenteeris antud juhtumit lähemalt „Aktuaalses kaameras“.
Lobitööst kui legitiimsest demokraatlikust huvide esindamisest rääkisime lähemalt „Vikerhommikus“ ja kirjutasime põhjalikumalt ERRi arvamusportaalis.
Oktoobri lõpus arutlesime koos justiitsminister Raivo Aegiga nii lobitöö, pöördukse efekti kui ka ametiisiku mõiste ja korruptsiooni laiemate trendide üle Kaja Kärneri juhitud „Reporteritunnis“.
Huvikaitse läbipaistvuse suurendamiseks avaldame oma kohtumised nüüd kodulehel kalendris.
Huvikaitse, nagu lobitöögi, on suunatud avalike otsuste mõjutamisele. Et meie ühingu poolt tagada läbipaistvus ning näidata, et halduskoormust kohtumiste avalikustamine ei suurenda, leiate meie kohtumised, üritused ja meedias ülesastumised nüüdsest sisulehelt „KVE kalender“.
Tudeng, kirjuta lõputöö korruptsioonist!
Nii mõneski valdkonnas on korruptsiooni ennetajatel siiani vähe või piiratud koguses analüüse ja andmeid. Ühing Korruptsioonivaba Eesti ja justiitsministeerium kogusid seetõttu ühtekokku uurimis- ja lõputöö teemad, mis Eesti korruptsioonivastast tegevust edasi aitaks viia. Vaata lähemalt kodulehelt.
Transparency International (TI)
Miks on oluline, et vihjeandja identiteet jääb konfidentsiaalseks?
UkraineGate’i nime all tuntuks saanud president Donald Trumpi skandaali tõi avalikkuse ette vihjeandja, kelle identiteeti oli ajalehe käsitlusviisi tõttu võimalik hiljem kindlaks teha. Kahjuks on üpris tavaline, et teavitaja isikut tahetakse välja selgitada, isegi kui ohtu satub inimese turvalisus. TI vihjeandmise programmi juht Marie Terracol kirjutab TI blogis Voices, miks sõnumi asemel sõnumitoojale keskendumine pärsib tulevasi vihjeid kui ka viib meelega avalikkuse tähelepanu eemale süüteost.
Milline on maailm kümne-kahekümne aasta pärast? Millised trendid mõjutavad korruptsiooniilminguid ja selle vastu tegutsemist?
TI laiapõhjaline konsultatsioon näitab, et sellisteks trendideks on surve vabadusele ja demokraatiale, suurenev ebavõrdsus ja populism, jätkuv globaalne killustumine ning tehnoloogiast tulenevad väljakutsed. Miks, loe lähemalt TI blogist Voices.
Teised korruptsioonist
Justiitsministeerium avaldas 29. oktoobril huvide konflikti vältimise e-õppe koolituste sarja, mis on loodud enam kui 100 000 avaliku sektori töötajale. KVE tunnustab igal juhul initsiatiivi, mis aitab tõsta nii korruptsioonialast teadlikkust kui ka eluliste näidete abil sisustada korruptsioonivastase seaduse mõisteid. Videod on kõigile vaatamiseks üleval Youtube's ning kursus koos testidega läbitav moodle keskkonnas. Loe pressiteadet siin.
Maailmapanga ülemaailmse valitsemise indikaatori järgi suudab Eesti võrreldes teiste endiste siirderiikidega korruptsiooni paremini kontrolli all hoida. Eesti sai edetabelis 89,9 protsendise tulemuse, millele järgnesid Sloveenia 80,8, Gruusia 76,4, Poola 74,5 ja Tšehhi 69,2 protsendiga.
Kuidas seletavad käitumisteadused korruptiivseid tegusid? Uues Kickback taskuhäälingus räägib sellest lähemalt Amsterdami ülikooli professor Shaul Shalvi. h