Oktoober 2018

Ausa Ettevõtluse Võrgustik sai avapaugu, kohe-kohe algavad töötoad, mille käigus aitame ettevõtetel väärkäitumisest teavitamise meetmeid sisse viia; käisime rahvusvahelisel korruptsioonivastasel konverentsil, jagati rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid auhindu... Üks kibekiire ja ütlemata põnev kuu on olnud!

KVE uudised

 

Viimased vabad kohad ettevõtete töötoas! Alustame 14. novembril

Kuidas ettevõtet skandaalidest päästa? Töötajapoolne väärkäitumisest teavitamine on üks viis. Novembrist märtsini aitame käputäiel ettevõtetel just neid süsteeme edendada - vahet pole, kas teavitamiskanalid on juba paigas või ettevõte alles mõtleb nendele. Viimased vabad kohad! Registreerimine siin ja pikem jutt siin. 

 

2. oktoobril toimus Ausa Ettevõtluse Võrgustiku avaüritus

Rõõm oli näha nii mitmeid läbipaistvast ja ausast ärikultuurist huvitunuid. Võrgustikust rääkisime Kuku raadios ja saatsime laiali ka pressiteate. Miks liituda, kirjutas KVE arengukoordinaator Ärilehes. 

 

Käisime Transparency Internationali liikmete aastakonverentsil (AMM) ja rahvusvahelisel korruptsioonivastasel konverentsil (IACC)

Miks on Eesti korruptsioonivastased strateegiad maailmas pigem haruldused ja mida veel rahvusvaheliselt korruptsiooni vastu võitlemisel tehakse, loe meie muljete rubriigist. 

 

Läti Transparency Internationali ühing tutvustas 15.oktoobri seminaril avaandmete uuringu tulemusi

Käisime ja mõtlesime kaasa, et Openeri rakendust tõhusalt edasi arendada. Kokkuvõte siin.

 

Transparency International (TI)

 

TI sai 25-aastaseks, juhhei!

Aastakonverentsil 20.-21.10 oli koos 100 TI ühingut. Arutati uute strateegiliste eesmärkide üle ning seda just muutuva maailma valguses. 1993. aastast on palju muutunud: kui TI loomise ajal, kaks aastat pärast NSVLi kokkuvarisemist, arvati, et liberaalne demokraatia on lõplikult võitnud, on see idee nüüdseks populistlike valitsuste võimuletulekuga kokku varisenud. Kodanikuühiskond peab nii USAs kui osades Euroopa riikides nägema kurja vaeva, et enda sõltumatust hoida ja mõnel pool isegi ohutult tegutseda.

 

TI üldkogu kirjutas seetõttu alla resolutsioonile, millega kutsutakse üles kõiki inimõiguste ja korruptsioonivastaseid aktiviste ning ajakirjanikke kaitsma. Teiseks oluliseks sammuks võib pidada resolutsiooni, millega esmakordselt tunnistati vajadust tegeleda korruptsiooni soolise ebavõrdsusega (gendered corruption) ning kutsuti riike ja organisatsioone koguma andmeid ja tegutsema naiste paremaks kaitsmiseks korruptsiooni eest. Kuigi korruptsioon kahjustab tervet ühiskonda, on naised, eriti vaesed naised, (seksuaalsele) väljapressimisele kergeks saagiks.

IACC-l anti üle lausa kaks rahvusvahelist korruptsioonivastast auhinda: need pälvisid Hispaania vilepuhuja Ana Garrido Ramos ja postuumselt Malta uuriv ajakirjanik Daphne Caruana Galizia.

TI pressiteade siin ja eestikeelne kokkuvõte siin. 

IACC jooksul kirjutasid üle 45 rahvusvahelise organisatsiooni, ettevõtte ja riigi alla ühistele lubadustele, kuidas edasi tegutseda.

Nimeks sai see Kopenhaageni deklaratsioon. 

Uudiseid ajakirjandusest

Ametnikueetika nõukogu kiitis heaks kingituste ja soodustuste hea tava. Loe edasi ERRist. 
Kangelane või päästis oma nahka? Vilepuhuja kaitsel ei tohi motiiv määravaks saada. Loe Danske Banki vilepuhuja lugu Äripäevast.

 

Mujalt maailmast

Danske vilepuhujat kutsutakse Euroopa Parlamendi erikomisjoni ette. Allan Rajavee, Äripäev, 02.10.2018
Bulgaarias tapeti jõhkralt korruptsiooniteemasid uurinud naisajakirjanik. Heliis Nemsitsveridze, Matti Aivar Lind, Delfi, 07.10.2018 
European Union: Cum-ex tax scandal cost European treasuries €55 billion. DW, 18.10.2018

 

Teised korruptsioonist

 

Väärkäitumisest teavitajaid on tarvis, et lõpetada organisatsioonis valitsev vaikiv kultuur. Nii juhtus Danske Bankis. Miks see ettevõttele kasulik on, kirjutab Forbes.

 

Protect - speak up, stop harm on Suurbritannias vilepuhujate kaitsega tegelenud juba 25 aastat. The Guardian avaldas sel puhul loo väärkäitumisest teavitajatest, nii nende tegutsemise põhjustest kui tihti valusatest tagajärgedest.

 

Kuidas räpase rahaga endale Euroopa Liidus n-ö kuldset viisat osta ja kuidas ELi institutsioonid selle vastu võitlema peaksid, kirjutab Global Witness.