Oktoober 2013

Ühingu uudised

Korruptsioonivaba Eesti värbab uuringueksperdi

Otsime eeskoste ja lobitemaatilise uuringu läbiviimiseks uuringueksperti. Täpsema informatsiooni konkursi tingimuste kohta leiate leiate SIIT

5. novembril avalikustab Korruptsioonivaba Eesti vilepuhumisteemalise uuringu tulemused

2012 -2013 viis Korruptsioonivaba Eesti koostöös Transparency Internationaliga läbi projekti „Väärkäitumisest teavitajate kaitse ehk alternatiiv vaikimisele II”. Projekti tulemusena avalikustame 5.novembril raporti, mis annab hinnangu korruptsioonist teavitamise olukorrale ja vastavale seadusandlusele Eestis.

Lisaks avalikustame ka Korruptsioonivaba Eesti tellimusel Saar Polli läbiviidud küsitluse tulemused, kus uurisime inimeste suhtumist korruptsioonist teavitajatesse ning ka seda, kui riskantseks elanikud hetkel teavitamist peavad.

Täpsem informatsioon alates 4.novembrist ühingu kodulehel.

Enamik suuri erakondi eiras küsitlust korruptsioonist kohalikes omavalitsustes

Kohalike valimiste eel viis ühing Korruptsioonivaba Eesti erakondade ja valmisliitude hulgas läbi küsitluse, et saada ülevaade kandideerijate arvamustest korruptsiooni ennetamisel ja tõrjumisel kohalikes omavalitsustes. Uuringu tulemused leiate Korruptsioonivaba Eesti kodulehelt.

Ühingu välisekspert tutvustas korruptsioonist teavitamise praktikaid maailmast

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti kutsel oli 22. oktoobril Tallinnas rahvusvahelise nn vilepuhujate (ingl whistleblowers) õiguste eest seisva organisatsiooni Whistleblowing International Network ekspert Anna Myers. Intervjuus Eesti Päevalehele rääkis aastaid eri riike ja rahvusvahelisi organisatsioone vilepuhujate õiguste aspektist konsulteerinud Myers, et kõige rohkem pärsib inimeste julgust probleemidest teavitada olukord, kui keegi infot tõsiselt ei võta. Loe edasi siit.

Toimus korruptsioonist teavitamise teemaline seminar

Esimese suurema avaliku aruteluna korraldas ühing Korruptsioonivaba Eesti 22. oktoobril Tallinnas seminari “Korruptsioonist teavitamine: seadused, väärtused ja praktika avalikus sektoris”, kus käsitleti korruptsioonist teavitamist Eestis.  Seminari eesmärgiks oli selgitada teavitamise nõuet, arutleda teavitamisega seotud hoiakute ja väärtuste üle ning tuua näiteid praktikatest maailmas ja Eestis.  Konverentsil esinesid ettekandega Jaanus Tehver, Ahto Nirgi, Cerlin Pesti ja Anna Myers.

Seminari ettekanded leiate projekti kodulehelt.

Transparency Internationalist

Korruptsioonivastasus on moes

Sofia Wickberg, Transparency Internationali poliitikaekspert kirjutab blogis, et viimase 20 aasta jooksul on üldsus muutnud korruptsiooni suhtest vähem tolerantseks ja teema maailmas järjest aktuaalsemaks. Korruptsioonitemaatika, leiab Wickberg, on moes. Seega juhtub maailmas üha sagedamini, et poliitikud ehitavad valijate poolehoiu võitmiseks oma valimisplatvormid just sellele probleemile.

Korruptsiooniprobleemi eriamine on ÜRO rahuvalvemissioonidele kuluallikaks ja turvariskiks

Transparency Internationali Kaitse ja Turvalisuse Programmi uus uuring tuvastas, et ÜRO rahuvalvemissioonidel puudub oskus tegeleda korruptsioonitemaatikaga. Korruptsioon toob aga kaasa tõsiseid turvariske ja tõstab missioonide kulukust. Näitena tuuakse raportis välja Afganistan, kus esimesed korruptsioonivastased tegevused viidi läbi alles 9 aastat peale missiooni algust.

Korruptsioon hariduses

Valmis suur rahvsuvaheline uuring korruptsioonist haridusvallas. Uuringus leitakse, et korruptsiooni esineb pea igal tasemel, alates kooli ehitusest kuni õppeedukuse hindamiseni. Korruptsioonivastane tegevus on aga haridusvallas eriliselt tähtis:  lisaks hariduse kättesaadavusele ei tohiks noortes juurutada korruptiivseid praktikaid. 

Suurkorporatsoonid ja altkäemaks

Transparency International juhib tähelepanu, et suured eksportriigid ei tee piisavalt takistamaks suurkorporatsioonide korruptiivseid teguviise uutel turgudel. 30 riiki 40st, mis 17 aastat tagasi liitusid OECD Altkäemaksuvastase Konventsiooniga, pole seni suutnud luua toimivat altkäemaksujuhtumite tuvastamise ja uurimise süsteemi. Altkäemaks on seni korporatsioonide tavapäraseks ekspordi edendamise praktikaks, kirjutab Transparency International.