November 2022

KVE uudised

Novembris alustasid KVE-s tööd tegevjuht ja Integrity Watch 3.0 projektijuht

Ühingu tegevjuhina alustas tööd Steven-Hristo Evestus. Ta on ühingu liige 2019.aastast ning samast aastast kuni novembrini oli ühingu liikmeskonna poolt valitud kahel korral juhatusse. Ta on kogu selle aja jooksul kaasa löönud ühingu tegevustes, avaldanud arvamuslugusid meedias ja läbi viinud mitmeid korruptsiooniennetuse koolitusi.

“Minu jaoks ei ole selle rolli vahetusega suurt midagi muutunud, sest olen viimaste aastate jooksul endise tegevjuhi Carina Paju kõrval vabaühenduse hingeellu, rõõmudesse ja muredesse sisse elanud ning aktiivselt oma võimaluste piires tegevustesse panustanud. Avaliku ja erasektori kõrvalt on mind üha rohkem kõnetanud kodanikuühiskonna roll ning mind on puudutanud inimeste initsiatiiv, kes sellesse igapäevaselt ja sageli märkamatult panustavad. Mis puudutab demokraatlike väärtuste kaitsmist ja korruptsioonivastast võitlust, siis nn valvekoera roll on mulle tuttav, olgu see siis süüdistaja või huvikaitsja või arvamuse avaldajana. Ühing tegeleb praegu ja ka edaspidi just nende valdkondadega, mis on mulle väga olulised – läbipaistev valitsemine, korruptsioonivabad kohalikud omavalitsused, aus ettevõtlus, vihjeandjate kaitse edendamine ja tegevused noorte teadlikkuse suurendamisel. Loodan viia edasi juba alustatud tegevusi ning tulevikus koha leida uutele põnevatele projektidele ja partnerlustele. Esimeseks uueks projektiks saab olema taaste- ja vastupidavusrahastuse kasutamise läbipaistvuse hindamine”, kommenteerib Steven oma uut vastutusala.

Integrity Watch 3.0 projektijuhina alustas Miriam Tõnismägi. Miriam on küll hariduselt majandusteadlane ja pikaaegse turunduse projektijuhi kogemusega, ent on töötanud ka analüütikuna ning inglise keele ja kultuuridevahelise suhtluse lektorina. Töö- ja hariduskäik on viinud teda muuhulgas pikemaks ajaks elama ka Londonisse, Varssavisse ja Münchenisse.

“Olen mitmekülgse isikliku arengu ja erinevaid radu pidi kulgenud karjääri tulemusel jõudnud arusaamiseni, et tahan igapäevaselt tööl tegeleda asjadega, mis mulle ja teistele päriselt korda lähevad ning mis üritavad kas metafoorilisi või vähem metafoorilisi mägesid liigutada. KVE oli minu jaoks loomulik ja loogiline järgmine samm, sest märksõnad nagu “läbipaistvus”, “eetilisus” ja “ausus” kõnetavad mind väga tugevalt. Aktiivse ja empaatiavõimelise kodanikuna olen väga elevil, et saan nüüdsest KVE projekte juhtides otseselt Eesti demokraatia (paremasse) toimimisse panustada. Õpetaja ja lektorina olen ka suur (vabalt kätte saadava) info ja andmete fänn, keda sütitab mõte ühiskondliku teadlikkuse ja läbipaistvuse parandamisest”, selgitab Miriam miks teda projektijuhi koht kõnetas.

Tule osale Põhjamaade ärieetikauuringu Nordic Business Ethics Survey 2022 esitlusel 13. detsembril!

13. detsember kl 10:00-12:00 MS Teams, kutsetega TalTechi Majandusteaduskond

Nordic Business Ethics Survey on esimene omalaadne uuring Skandinaavias, keskendudes töötajate seisukohtadele ärieetika küsimustes ning milles Eesti osales sel aastal esmakordselt. Uuringu eesmärgiks on edendada dialoogi eetilise kultuuri ja juhtimise ümber ning võrrelda andmeid eetilise töökeskkonna aluste, organisatsiooni eetiliste põhimõtete järgimise ning ebaeetilise käitumise kohta Põhjamaades.

Uuringu tulemusi tutvustab lähemalt Anna Romberg, juhtimistavade, eetika, vastavuskontrolli ja korruptsioonivastase tegevuse ekspert, Nordic Business Ethics kaasasutaja. (Ettekanne toimub inglise keeles)

Uuringu tulemuste tutvustusele järgneb ümarlaua arutelu Eesti ekspertidega. Otsitakse vastuseid küsimustele: Milline peaks olema eetiline töökeskkond? Kuidas organisatsioonid oma eetikastandardeid praktikas rakendavad? Kuidas suudavad organisatsioonid töökohal aset leidnud väärkäitumisest teavitamisega ja vihjeandmisega professionaalselt toime tulla?

Ümarlauas võtavad sõna:

• Mari-Liis Sööt, Justiitsministeeriumi analüüsitalituse osakonna juhataja
• Tõnis Sepp, Eesti Energia AS riskijuhtimise ja vastavuskontrolli osakonna juhataja
• Taavi Saat, AS Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja
• Merle Ojasoo, PhD, Taltech majandusteaduskonna dotsent ning Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esinaine 

Üritus on kõigile tasuta, vajalik on eelnev registreerimine.

Ürituse kohta käiva info leiab ka KVE kodulehelt ja Facebookist.

KVE parlamendikultuurist, erakondade rahastamise järelvalvest ja katuserahadest

Poliitikategemise maine on niigi kehv. Kui kaugele peab veel minema, et saavutada tõsiseltvõetav vastuolu sellega, mida avalikkus oma parlamendilt ootab?, kirjutas Steven-Hristo Evestus Eesti Päevalehes.

Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu on oluline samm erakondade rahastamise järelevalve tõhususe suurendamisel ja sellega tuleb edasi liikuda, kirjutas KVE liige Norman Aas Postimehes.

Igasügisese ebavajaliku keskustelu asemel võiks riigikogu nn katuserahad suunata asutustele, kes jagavad seda vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele, märkis Steven-Hristo Evestus Postimehes.

Transparency International (TI)

Novembris tuli Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei pea Euroopa Liidu liikmesriigid enam ettevõtete tegelikke kasusaajaid avaldama

Transparency International ei nõustu kohtu otsusega, eriti arvestades tegelike kasusaajate läbipaistvuse tähtsust üha kriitilisemas võitluses “musta raha” ja piiriülese korruptsiooniga. Euroopa Kohus siiski tunnistas, et meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on rahapesu tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel olulised ning seetõttu on neil õigustatud huvi saada teavet tegelike kasusaajate kohta. Täpsemalt loe TI blogist.

Uus tööriistakast vihjeandmise mehhanismide kohta

Ebaeetilisel või ebaseaduslikul käitumisel organisatsioonis võivad olla rasked tagajärjed avalikele huvidele, aga ka organisatsioonidele endile. Rikkumisest teavitamine on aga üks tõhusamaid viise korruptsiooni, pettuste, halva juhtimise ja muude väärtegude avastamiseks. ACFE ehk ülemaailmse pettuste uurijate liidu 2022. aasta raporti põhjal avastatakse 42% pettustest just teavituste kaudu. Kogemused on näidanud, et tõhusate teavituskanalite loomine peaks järgima teatud standardeid. Nüüd on need üksikasjalikult välja toodud uues Transparency Internationali tööriistakastis Whistleblowing Systems – Best practice principles for public and private organisations.