Detsember 2022

Ühingu tegevustega seotud uudised

“Korruptsioonivastane tegu 2022” tunnustuse pälvis äriregistri andmete kõigile tasuta kättesaadavaks tegemine

Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti tunnustas 09.12.2022 korruptsioonivastase päeva puhul Justiitsministeeriumi ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust, kelle ühise koostöö tulemusena said kõik alates 1.oktoobrist äriregistri andmetele tasuta juurdepääsu.
„See on oluline tähis avaandmete kättesaadavaks tegemise pikal teekonnal, mis korruptsiooni ennetamise vaates omab kõikidele sektoritele ja huvirühmadele suurt mõju. Kvaliteetsed ja takistusteta ligipääsetavad avaandmed on oluliseks vahendiks korruptsioonivastastes tegevustes, sest just nende abil saab laiema ja õigeaegsema teabe mitte ainult korruptsiooni eest vastutusele võtmiseks, vaid ka selle ennetamiseks. Avaandmed annavad igale kodanikule võimaluse reageerida korruptsioonikahtluste ilmnemisel ja neist teadaandmisel, rääkimata paremast võimalusest andmepõhiste riskide tuvastamise tööriistade arendamiseks,“ selgitas Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus valikut.
Loe lähemalt meie kodulehelt.

Pingerida: selgusid kümme kõige eeskujulikumat lobikohtumistest teavitajat

Alates 2021. aastast, mil valitsus kiitis heaks lobistidega suhtlemise hea tava, on ministrid, nende nõunikud, kantslerid, asekantslerid ja valitsusasutuste juhid avalikustanud oma kohtumisi lobistide ja huvirühmadega. Hiljutises justiitsministeeriumi ja Korruptsioonivaba Eesti analüüsis hinnati lobikohtumiste andmete sisukust, mis olid avalikustatud 2021. aasta teisest kvartalist 2022. aasta teise kvartalini. 09.12.2022 avaldatud analüüsi järgi on sotsiaalministeerium kõige eeskujulikum lobikohtumistest teavitav riigiasutus. Tema järel paistavad andmete sisukuse ja kvaliteedi poolest enim silma maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.

„On oluline, et kohtumised toimuksid avatult ning koostööd ja kõigi osapoolte kaasamist soosivalt. Kohtumiste andmete kvaliteet on pooleteise aasta järel muutunud aina paremaks, mis lubab loota, et sellest saab oluline tööriist ka riigisektorile kaasava poliitikakujundamise jooksval hindamisel. Loodame, et juba lähiajal kuuleme sarnastest initsiatiividest ka seadusandliku ja kohaliku võimu teostamisel,“ sõnas Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.
Loe lähemalt ning tutvu lobikohtumiste andmete ja hindamisstatistikaga siit ning loe ka meediast.

Korruptsioonivaba Eesti osales 20. korda toimunud Rahvusvahelisel Korruptsioonivastasel Konverentsil

Rohkem kui 2000 osalejat kohapeal ja enam kui 1000 veebis 126 riigist ning kõigist sektoritest ja elualadelt, kogunesid 6-10. detsembrini 2022 Ameerika Ühendiikides, Washingtonis 20. korda toimunud Rahvusvahelisele Korruptsioonivastasele Konverentsile (IACC). Viie päeva jooksul toimunud arutelude jooksul leiti uusi viise korruptsiooni väljajuurimiseks ning suurema vastutuse, aususe ja läbipaistvuse edendamiseks kogu maailmas.

Toetades selle aasta konverentsi teemat „Korruptsiooni väljajuurimine, demokraatlike väärtuste kaitsmine“ on konverentsi deklaratsioonis (The Washington Declaration) esitatud järgmised olulised põhisõnumid ja -tegevused, millest igapäevaselt juhinduda.

1. Korruptsioonivastane võitlus on demokraatlike väärtuste kaitsmiseks ülioluline.
2. Usaldus institutsioonide vastu tuleb taastada.
3. Korruptsiooni vastu võitlejaid tuleb kaitsta.
4. Ülemaailmne julgeolek on ohus rohkem kui kunagi varem.
5. Pandeemiast taastumine peab olema õiglane ja korruptsioonivaba.
6. Korruptsioonivastased jõupingutused peavad reageerima soolisele ebavõrdsusele.
7. Keskkonnaalase korruptsiooni vastu tuleb võidelda.
8. Inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega tuleb võidelda.
9. Ebaausad „räpase raha“ võimaldajad tuleb peatada.
10. Erasektor tuleb kaasata.
11. Korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks tuleb võimendada tehnoloogia kasutamist.

Konverentsist võttis kodanikuühiskonna esindajana osa Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus ning sündmusel osalemist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Järgmine konverents toimub 2024.aastal Leedus.

Loe lähemalt konverentsi ja deklaratsiooni kohta meie kodulehelt.

Uudised meediast ja mujalt

Euroopa Parlamenti tabas poliitilise korruptsiooni skandaal

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas 10.12.2022 parlamendi asepresidendi, korruptsioonikahtluse alla sattunud Eva Kaili volitused. Europarlamendiga seotud viie inimese kinnipidamine Belgia politsei poolt on vaatlejate sõnul kaasa toonud Brüsselis viimaste aastate suurima korruptsiooniskandaali. Korruptsiooniskandaali saadavad mitmed tagasiastumised või tagandamised.

Politsei pidas Kreeka vasaktsentristliku poliitiku ja endise teleajakirjaniku Eva Kaili kinni 09.12.2022 kahtlustades teda ja veel nelja inimest, kes on väidetavalt ebaseaduslikult esindanud Brüsselis Katari huve.

Belgia föderaalprokuratuuri teatel on uurimine seotud korruptsiooni ja rahapesu kahtlustega. Euroopa Parlament peatas kõik Katariga seotud tegevused, kaasa arvatud viisarežiimi lihtsustamise, mis on olnud üks Katari eesmärke.

Loe lähemalt kohaliku meedia kajastusi (ERR, Delfi, Postimees).

Korruptsioonikahtlustus tervishoiusektoris

"Pealtnägija" kajastas 14.12.2022 korruptsioonikahtlustuse tagamaid, mis tõi ilmsiks probleemid Eesti meditsiinihangetes. Kolmele Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstile esitatud korruptsioonikahtlustus toob esile süsteemsed probleemid. Eesti meditsiinis liigub kaks korda rohkem raha kui riigikaitses, aga kasutamist kontrollib ühe käe sõrmedel inimesi. Sõltumata, millega konkreetsed juurdlused lõpevad, ütleb Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp, et meditsiinirahade kasutus Eestis on pahatihti läbipaistmatu ja kontroll pea olematu.

"Meie oma menetlustest tulenevalt näeme, et pigem on viga süsteemis. Kuna antud sektor puudutab meid kõiki väga isiklikult. See puudutab meie tuttavaid, meie vanemaid, meie õdesid-vendi. Me oleme ise pikkades ravijärjekordades olnud, siis loomulikult see sektor kõnetab meid eriti ja kuna me tegeleme seal keskkriminaalpolitsei mõjupõhiste menetlustega. Just menetlustega, mis avaldavad kõige paremat ja positiivsemat mõju just Eesti riigile ja rahvale, siis see on kindlasti üks valdkond, mis meid väga puudutab," ütles Kübarsepp.

Loe ja vaata lähemalt kogu kajastust.

Pika kohtusaaga vahefiniš

Tartu maakohus mõistis 14.12.2022 Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi, keda prokuratuur süüdistas suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises ja altkäemaksu võtmises, õigeks.

Kohtuvaidlus jätkub ringkonnakohtus, kuna prokuratuur on kohtuotsuse vaidlustanud.

Loe lähemalt kohtuotsuse ja edasikaebamise kohta.

Kohtla-Järve korruptsiooniskandaal jõudis ka Narva

Kohtla-Järvel oktoobrikuus puhkenud korruptsiooniasjas lisandus kahtlustatavate ringi veel kaks inimest ja detsembri keskapaiga seisuga on kahtlustavaid juba 19. Kui varem olid kahtlustatavad seotud Kohtla-Järvega, siis kahtlustatavate ringi lisandunud Natalja Šibalova töötab Narva linnavalitsuse linnamajandusameti direktorina. Keskerakonda kuuluv Šibalova on varem olnud Narva abilinnapea ja täitnud lühikest aega Narva linnapea kohuseid. Loe edasi siit.

Narva linnapea Katri Raik vastas 16.12.2022 ERR-i küsimustele, et vajatakse kindlasti edaspidi korruptsiooni ennetamise teemalisi koolitusi ja vastavate põhitõdede läbikirjutamist (n käsiraamat, juhised vms) ning selles osas suheldakse ka Korruptsioonivaba Eestiga. Kogu intervjuuga saad tutvuda siin.

28.12.2022 pikendas kohus 3. novembril vahi alla võetud Nikolai Ossipenko vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra ehk kuni 3. märtsini 2023. Loe edasi siit.

Riigikogulaste huvi lobistide registri käibele võtmiseks on jätkuvalt leige

Ministeeriumid ja muud riigiasutused on pidanud poolteist aastat märkima üles oma kõrgete ametiisikute kohtumised lobistidega, et muuta poliitikakujundamist läbipaistvamaks. Riigikogulaste kohtumised poliitikamõjutajatega aga avalikkuseni ei jõua ning saadikute huvi vastava registri loomiseks on leige.

"Praegune riigikogu koosseis on näidanud väga leiget huvi selle vastu, et muuta oma kohtumiste kalender avalikkusele kättesaadavaks. Ja selles osas tuleb oodata otsustavaid samme järgmiselt riigikogu koosseisult," ütles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.

Loe ja vaata lähemalt siit.

Transparency Internationali korruptsioonivastane tunnustus Ukrainale ja rahapesu valdkonna eksperdile

Amalia auhinna erakordse mõju kategoorias pälvis 2022. aastal Transparency Internationali Ukraina meeskond. Tänu nende pühendumusele ja väga mõjuvale tööle on korruptsioonivastased jõupingutused Ukrainas kaugele jõudnud. Auhinnatud e-hankesüsteem ProZorro.Sale, mis Transparency International Ukraina osalusel loodi, on üks näide nende saavutustest. Nende meeskond on aidanud kaasa ka uute korruptsioonivastaste organite loomisele Ukrainas, kuid sellega ei piirduta, jälgides jätkuvalt ka selliste organite edasist käekäiku ja efektiivsust.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, leidis Transparency International Ukraina julgust ja otsustavust jätkata. Teadvustades oma kodanikukohust, keskendus Ukraina meeskond esmalt humanitaarabile neile, kes seda kõige enam vajasid. Kuid käimasolev sõda ei ole takistanud neil töötamast oma üliolulise missiooni nimel. Osana koalitsioonist RISE Ukraine on Transparency International Ukraina teinud koostööd teiste kodumaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada, et korruptsioon ei rikuks jõupingutusi riigi ülesehitamisel.

2022. aasta Amalia auhinna professionaalse tipptaseme eest pälvis Maíra Martini, Transparency Internationali sekretariaadi korruptiivsete rahavoogude uurimise ja poliitika ekspert. Maíra  osales ka septembris ettekandega Eestis läbiviidud tegelike kasusaajate andmestikku puudutaval seminaril ning on heaks koostööpartneriks ja nõuandjaks Korruptsioonivaba Eesti jaoks.

Auhind on nime saanud lahkunud Amalia Kostanyani järgi, kes oli Transparency International Armeenia esimees. Ta oli korruptsioonivastane kangelane ja ilmestas ühise liikumise parimat näidet. 2010. aastal otsustas Transparency Internationali liikmeskond asutada Amalia nimelise auhinna, et tähistada ja austada liikumise korruptsioonivastaseid kangelasi. Seekordsed auhinnad kuulutati välja ja anti üle korruptsioonivastasel päeval Washingtonis toimunud Rahvusvahelisel Korruptsioonivastasel Konverentsil.

Loe lähemalt auhinna, selle saajate ja teiste nominentide kohta Transparency International kodulehelt.

Euroopa riigid ei suuda tagada rikkumistest teavitajate ehk vihjeandjate kaitset

Aasta pärast kaitsemeetmete rakendamise tähtaega ei ole enamik ELi riike veel oma seadusandlust kooskõlla viinud. 

Rikkumise kahtlustest teavitamine ehk vihjeandmine võimaldab neil, kes on tunnistajaks rikkumistele, tuua sellised probleemid päevavalgele ning see on oluline korruptsiooniga võitlemiseks ja demokraatia säilitamiseks. Probleemiks on kujunenud see, et kogu Euroopa Liidus kaitsevad seadused liiga vähe ja harva neid, kes julgevad välja astuda. Uued seadused või seniste muudatused peaksid tagama, et vihjeandjatel on võimalus turvaliselt tõde jagada ja et nende julgelt tehtud teateid ei jäetaks tähelepanuta ning neid ennast kaitseta.

27-st riigist 13 on praeguse seisuga rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi üle võtnud. 13 riiki on välja töötanud seaduseelnõud (nende hulgas ka Eesti), mille vastuvõtmine võtab veel aega ja Ungari pole protsessi isegi alustanud, mis on tekitanud tõsise kahtluse rikkumisest teavitajate kaitsmise tegelikus soovis. Euroopa Komisjon alustas EL-i liikmesriikide suhtes rikkumismenetlusi juba 2022.a jaanuaris.

Vihjeandjad kogu EL-is tunnevad end olevat võimelised avalikes huvides sõna võtma vaid siis, kui riik seab rikkumisest teavitamist käsitlevate seaduste vastuvõtmise läbipaistva ja kaasava protsessi kaudu oma selgeks prioriteediks.

Loe lähemalt Transparency International blogist ja Whistleblowing International Network lehelt.

Sport ja korruptsioon

On ülioluline, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (IOC, eesti keeles ROK) ja Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon (FIFA) võtaksid korruptsiooni tõrjumiseks kasutusse kindlamaid meetmeid.

Esiteks peavad FIFA ja ROK oluliselt karmistama karistusi, mida nad määravad ametnikele, kes osalevad korruptiivsetes tegevustes – sealhulgas karmimad trahvid ja eluaegsed keelud tõsiste rikkumiste eest – ning peaksid rangelt jõustama korruptsioonivastaseid eeskirju ja juhiseid. Rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtkonnas domineerivaid jõukaid ja heade sidemetega isikuid heidutavad vaid märkimisväärsed karistused.

Teiseks peaks korraldava riigi valimise protsess olema professionaalne ja seda peaksid juhtima hästi tasustatud täiskohaga töötajad – sarnaselt suurte professionaalsete spordimeeskondade esindustele või liigakontoritele – selle asemel, et lasta heade sidemetega ja tihti heal järjel olevatel pensionipõlve veetvatel üksikisikutel neid rolle täita. Professionaalne töötaja võib altkäemaksu võtmisele vastumeelsem olla, kui see võib tähendada hästi tasustatud, stabiilse ja lugupeetud karjääri kaotamist; seevastu praeguses süsteemis, valimiskomisjonis osalemine on omamoodi elutöö preemia, millega kaasnevad kerged hüved, püüavad inimesed, kellele see võim on usaldatud, tõenäolisemalt oma hääli müües kiiresti raha teenida.

Need sammud aitaksid kaasa FIFA ja ROKi puhul juba tehtud edusammudele ning aitaksid tagada ausa mängu ja konkurentsi vaimu, mis kajastuks mitte ainult väljakul, vaid ka koosolekuruumis toimuval otsustamisel.

Loe lähemalt The Global Anticorruption blogist.