KVE uudised
Ootame kaasava eelarvestamise kolmandasse lendu veel kahte kooli!
Kaasava eelarvestamise näol on tegemist initsiatiiviga, mille käigus eraldab kool enda eelarvest teatava summa, mille kasutamise üle hakkavad otsustama õpilased. Nagu kohalikes omavalitsusteski, saavad õpilased ise välja pakkuda ideid, mis koolielu parandaksid. Seejärel arendatakse ideed välja miniprojektideks ning lõpuks toimuvad valimised, kus kooli kogukond saab valida oma lemmikidee või -ideed.
Kolmandas lennus osaleb kokku viis kooli, kellest kolm on juba valitud ja alustamas. Osalema sobivad kõik vanuseastmed ja suunitlused ning koordineerijatele loome võrgustiku kogemuste vahetamiseks. Osalussoovist anna 1. veebruariks märku aadressil carina.paju@transparency.ee.
Korruptsioonivastase teo 2021 tunnustuse pälvisid jalgpallis toimunud väärkäitumise avalikustajad, kes on aidanud kaasa vaikimiskultuuri lõpetamisele spordis.
Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti tunnustas 9. detsembril korruptsioonivastase päeva puhul neid julgeid sportlasi ja treenereid, kes juhtisid tähelepanu jalgpallis toimunud väärkäitumisele. Esimeste seas tulid avalikkuse ette Nõmme Kalju eksjalgpallur Mia Belle Trisna ning FC Elva kunagine treener *Lauri (nimi muudetud Eesti Ekspressis), aidates kaasa väärtusnihkele ka teistel spordialadel.
„Tänu esimestele julgetele on sel aastal spordis laiemalt julgenud aina enam inimesi rääkida oma kogemustest seoses väärkohtlemise ja seksuaalse ahistamisega,“ selgitas Korruptsioonivaba Eesti ühingu juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus valikut.
Vihjeandmine pole pealekaebamine, vaid avatud kultuuri osa. Loe korruptsioonivastase teo tunnustuse kohta lähemalt kodulehelt ja kuula intervjuud „Vikerhommikus“.
Mis me 2021. aastal ära tegime?
Kuigi lõplikke kokkuvõtteid teeme kevadel, toome välja paar olulist saavutust eelmisest aastast.
Lõime strateegia aastateks 2021-2024 ja sõnastasime viis prioriteetset valdkonda, millele eriti tähelepanu pöörame.
Juunist alustas meie tiimis tööd projektijuht Merle Mändmets, kelle tiiva all avab ühing vihjeandjate teabekeskuse niipea, kui jõustub rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Juunis lisandus juhatusse lausa kolm uut liiget – Raul Narits, Merle Ojasoo ja Anne Reino.
Rikkumisest teavitaja kaitse seadus kiideti 16. detsembril valitsuse poolt heaks ning liikus seega edasi riigikogusse. Meie juriidiline nõukogu andis eelnõule oma arvamuse, lähtudes seejuures eelkõige just vihjeandja vaatepunktist.
Panime kohalike valimiste eel kokku soovitused kandideerijatele, mille eesmärk oli nii valimiste ajal kui valitsemisel tähelepanu juhtida konkreetsetele korruptsioonivastaste meetmete rakendamisele. Enne valimisi analüüsisime läbi kõik veebist leitavad valimisplatvormid ning leidsime, et vaid kolm platvormi kümnest oli korruptsioonitemaatikat detailsemalt mõtestanud, kusjuures vaid kaheksa 279st platvormist oli meie soovitusi arvesse võtnud. Koalitsioonilepetesse jõudis neid lubadusi veelgi vähem.
Viisime koostöös Ukraina vabaühendusega Anti-Corruption Headquarters läbi esimese Digital Anti-Corruption Conference’i, kus osales üle 200 inimese ning näidati üle 20 digitaalse korruptsiooni ennetamise ja avastamise tööriista.
Viisime Integratsiooni SA toel kolmes eestivene noortega koolis ellu kaasava eelarvestamise. Aktiivsete Kodanike Fondi toel arendame oma võimekust töötada noorte ja koolidega, luues selleks võrgustiku nendest, kes koolidemokraatia edendamiseks kaasavat eelarvestamist ellu viivad.
Avaldasime sel aastal kaks uut käsiraamatut – vihjeandmise teemaliste väärtusmängude trükise nii eesti kui vene keeles ning kaasava eelarvestamise käsiraamatu koolidele. Ka vihjeandmise mehhanismi tööriistakasti tõlkisime vene keelde.
Tegelesime noorte teadlikkuse tõstmisega vihjeandmise teemal. Lõime animatsiooni ja kaks videot, mida kasutasime sotsiaalmeediakampaanias „Aita muuta!“. Sellega jõudsime 277 000 inimeseni ning televisioonis linastunud videotel oli 325 000 vaatajat. Koostöös ETV2 saatega NOVA viisime läbi loovkonkursi „Kuidas aidata abivajajat“, millest võttis osa 49 noort.
Viisime läbi neli Ausa Ettevõtluse Võrgustiku töötuba, kus seekord keskendusime varasemast enamgi praktikutelt kogemuse kuulamisele. Uuel aastal tegeleme nii uue koolituskava loomega kui võrgustiku töö laiema kalibreerimisega.
Viisime esimest korda läbi „Vihjeandmise meetmed: e-kursus praktikutele“, mille lõpetas 15 praktikut ning koolituse rahulolu oli 4.4 punkti viiest.
Viisime Arvamusfestivalil läbi lausa kaks arutelu: “Miks oleme nii kindlad, et noored Eesti ausamaks muudavad, kui statistika seda ei tõesta?” ja “Mis oleks, kui otsiks vaid väikeannetajaid ehk korruptsioonivaba demokraatia uuendustalgud”, mis andsid mõtteid meie prioriteetsete teemade tegevussuundade arendamiseks.
Vaikselt alustasime valitsusasutuste lobikohtumiste analüüsimise ja hindamisega, kuid sellest lähemalt juba alanud aastal. Vabaühenduste ehk samuti lobistidena käsitletavate huvirühmade tegevuse tarbeks lõime Vabaühenduste Liiduga läbipaistva huvikaitse hea tava.
Eelmise aasta jaanuaris edastasime uuele valitsuskoalitsioonile soovitused korruptsioonivastaseks tegevuseks, kusjuures lobistidega suhtlemise hea tava võeti vastu mõned kuud hiljem. Erakonnaseaduse muutmine on käimas ning ka sellele andsime oma arvamuse.
Palju sai tehtud, eks?
Et saaks veelgi rohkem, kaalu meile annetamist. Milleks ja kuidas annetada, loe meie kodulehelt.
Transparency International (TI)
25. jaanuaril teeb TI teatavaks korruptsioonitaju indeksi (CPI) 2021. aasta tulemused. Mis arvate, kuhu poole liigub sel aastal Eesti?
Eelmisel aastal sai Eesti 75 punkti 100st, paigutudes korruptsioonivabaduse osas maailmas 17. kohale. Värskenda mälu teiste riikide tulemuste ja varasemate aastate tulemuste kohta TI kodulehel.
Kuidas CPI-d koostatakse?
Korruptsioonitaju indeks on üks enamkasutatavaid temaatilisi indekseid maailmas. Siiski mõõdab see vaid avaliku sektori võimet korruptsiooni tõrjuda. Värskenda mälu indeksi kokkupaneku loogikast siin.
Ajakirjandusest
9. detsembri puhul purustasid ja kinnitasid korruptsioonialaseid müüte Eesti Päevalehes juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ja keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp.
Haridus- ja teadusministeerium nõuab endiselt ministrilt Mailis Repsilt tsiviilhagi korras tagasi 118 819,77 eurot, mis lisandub prokuratuuri esitatud süüdistusele, mis hõlmab omastamist 7500 euro väärtuses, vahendas ERR.
Politsei pidas kinni Valga keskerakondlase Allain Karuse ja veel kuus inimest, keda kahtlustatakse Valgamaal kohaliku omavalitsuse valimistel häälte ostmises, kirjutas ERR.
Tallinna ringkonnakohus mõistis kunagise Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuuga seotud prügiveo korruptsiooniasjas süüdi Sarapuu väimehe, ATKO Grupi juhatuse liikme Margo Tomingase ja Baltic Waste Management OÜga (BWM) pealinna jäätmeveoärisse sisenenud Kaido Laanjärve. Loe lähemalt Äripäevast.
Mujalt maailmast
Slovenian corruption estimated at 7.5% of GDP. Wester van Gaal, EU Observer, 07.12.2021
Stopping international corruption begins here at home. Frank Vogl, Boston Globe, 30.12.2021
Criminal case on corruption at major Lithuanian hospital reaches court. The Baltic Times, 30.12.2021
Teised korruptsioonist
Kui globaalses korruptsiooniindeksis pälvis Eesti 6. koha, siis IPI ehk Index of Public Integrity 2021. aasta arvestuses oleme maailmas 11. kohal 8.42 punktiga 10-st. Võrreldes eelmise korraga on Eesti tõusnud 12. kohalt, kuid skoor vähenenud 0.36 punkti võrra. IPI mõõdab tasakaalu korruptsiooni tekke võimaluste ja selle takistamise vahel. Täpsemad komponendid olid 2021. a indeksi puhul: administratiivne läbipaistvus ja e-teenused, eelarve läbipaistvus, kohtuvõimu iseseisvus, e-riiklus ja ajakirjandusvabadus. Vaata lähemalt kodulehelt.
OCCRP nimetas organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni aasta inimeseks 2021 Valgevene president Aleksandr Lukašenko. Seekord tuli ajakirjanikel valik teha rekordilise 1,167 nominendi seast, kuid otsus oli ühehäälne. Loe lähemalt, millega Lukašenko silma paistis, OCCRP lehelt.
Korruptsioonivastase päeva puhul toonitas korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO president Marin Mrčela jätkuva COVID-19 kriisi valguses läbipaistvuse, avaliku teabe kättesaadavuse ja vihjeandmise meetmete olulisust. Loe lähemalt Euroopa Nõukogu kodulehelt.
Eestis kehtib pärast kolme korruptsioonivastast strateegiat 2021. aastast hoopis tegevuskava, samal ajal aga täidab nii mõnigi riik järjekorras esimest strateegiat. Suurbritannia on üks nendest ning nüüd on valminud analüüs 2017-2022 strateegia täitmisest. Põnev ikka võrrelda – näiteks on 134 eesmärgist 14 sellised, mille puhul on karta, et need täidetud ei saagi. Loe lähemalt siit.