Aprill 2022
Otsime tähendusrikka töö tegijat ehk tegevjuhti. Kedagi, kelle jaoks oleks aus ja õiglane ühiskond oluline. Anna endast märku! Sellise ärgituse saatel lehvitab lugejale uudiskirja kättesaamise ajaks juba endine tegevjuht Carina.
KVE uudised
Ae, võimekas läbipaistvuse eestvedaja! Kandideerimine kestab 10. maini.
Vaata lähemalt, mida pakume ja ootame, meie kodulehelt. Kandideerimiseks saada CV koos 2-3 soovitaja kontaktidega hiljemalt 10. maiks aadressile info@transparency.ee. Julgustame kandideerima ka neid, kes ei vasta ehk kõigile ootustele, kuid on valmis õppima ja oma oskusi arendama.
Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Kogu ootavad sügisel alustavasse lendu osalema vähemalt kaheksat kooli üle Eesti!
28. aprillil viisime läbi infotunni, kus tutvustasime kaasava eelarve kui projekti ülesehitust ning jagasime sügisesi plaane seoses alustava koolide võrgustikuga, mille kaudu toetame projektijuhte elluviimisel. Infotundi koos kogemuslooga Rapla Gümnaasiumist saab järgi vaadata siin.
Sooviavaldusi sügisese lennuga liitumiseks oodatakse 15. maiks aadressil info@transparency.ee. Liitumiseks peab kool olema valmis eraldama oma eelarvest vabalt valitud summa, mille toel õpilased oma ideid ellu saavad hakata viima. Loe juurde.
11. mail toimub järjekorras kolmas ja seega viimane ümarlaud lobitöö reguleerimise teemadel. Kuula ja mõtle otsepildis kaasa, kuidas peaks Eesti jätkama poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamisega.
Viimase kohtumise eesmärk on kaardistada, milliste vahendite abil, olgu need seadusandlikud või protsessipõhised meetmed, saab Eesti lobitöö ja huvide konflikti teemadel edasi liikuda ning kuidas kasutada poliitilist tahet reformide elluviimiseks. Ümarlaudasid korraldab riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon koostöös vabaühendusega Korruptsioonivaba Eesti ja USA saatkonnaga Eestis. Tutvu kavaga siin.
Ausa Ettevõtluse Võrgustiku seminarid 2022 on registreerimiseks avatud! Esimesena kohtume juba 17. mail teemal „Võõrtööjõu kaasamine kriisi tingimustes“.
Praegused ajad on näidanud, et kriisideks ei saa olla alati valmis ja ka organisatsioonidel on vaja erinevate olukordadega kohaneda. Ühe aspektina tulekski organisatsioonidel arvestada võõrtööjõu kaasamisega. Kuidas teha seda aga kriisi ajal ning mida on oluline silmas pidada?
Töötoa raames arutlemegi kaasava organisatsiooni olulisuse üle, räägime võrdsest kohtlemisest ja mitmekultuurilisusest ning vahetame mõtteid kultuuri- ja väärtuskonfliktide teemadel.
Seminari viib läbi Merle Ojasoo, TTÜ majandusteaduskonna dotsent ja Liisa Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
Vaata seminaride kava ja registreeru kodulehel.
Transparency International (TI)
6.-10. detsembril toimub järjekorras juba 20. rahvusvaheline korruptsioonivastane konverents (IACC).
Pandeemia ja kleptokraatiast sündinud sõda – see on olukord maailmas, mis teeb rahvusvahelise koostöö praegusel ajal niivõrd oluliseks. Konverents toimub seekord USAs, seda korraldavad Transparency International ja IACC nõukogu. Loe juurde.
Teised korruptsioonist
Me oleme kaasava eelarve puhul öelnud, et demokraatia algab koolist. Aga äkki peaks juba palju varem algama? Sillamäe lasteaed Pääsupesa alustas esimesena oma kodulinna lasteaedadest mudilasnõukogu koosolekutega. Kord kuus saavad mudilasnõukogu liikmed avaldada arvamust lasteaia eluolu kohta ning hääletada ürituste sisu ja pidupäevade menüü ettepanekute üle. Loe Molodoist.
Ülemaailmne pettuseuurijate ühing (ACFE) andis välja uue raporti. Selle järgi on maailmas vihjed endiselt kõige tõhusam viis pettustele jälile jõudmiseks - lausa 42% juhtudel avastati väärkäitumine teavituse kaudu. Statistiliselt on vihjed seega lausa kolm korda tõhusamad kui sellest järgmine avastusviis. Loe raportit kogumahus ACFE kodulehel.
Kaitsepolitsei aastaraamat puudutab ka seekord lobitöö läbipaistvust. Positiivsena nähakse aasta tagasi heaks kiidetud lobistidega suhtlemise head tava: „Riigiametnike jaoks pole see mitte tüütu kohustus, vaid võimalus selgelt tõendada oma erapooletust ja vältida tulevikus pahatahtlikke süüdistusi telgitaguste või althõlma kokkulepete kohta.“ Loe pikemalt aastaraamatust.
BBC-st leiab arvustuse miniseriaalile nimega „We Own This City“, mille keskmes on Baltimore’i korruptiivne politseijõuk. Vaata Hulust ja HBOst.
Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis toob selgemalt välja, et ametiisikul on keelatud iseenda suhtes otsuste ja toimingute vastuvõtmine. Samuti täpsustatakse, millisel juhul on tervishoiutöötaja ametiisik, et seda ei peaks enne iga raviotsuse tegemist eraldi analüüsima.
Ajakirjandusest
Osa nn Porto Franco uurimisest jõudis korruptsioonisüüdistuseni. Riigiprokuratuur esitas Kersti Krachtile, Hillar Tederile, 73-aastasele Toomasele ja 54-aastasele Jürile süüdistuse mitmetes korruptsioonikuritegudes ja saatis kriminaalasja kohtusse, vahendas Delfi.
Siseministeerium oluliseks ja tajub ohte seoses kolmandate riikide kodanike kinnisasjade omandamise ja kasutamisega. Vastavaid regulatsioone täiendatakse, kirjutas Postimees.
Postimees tegi ülevaate Riigikogu liikmena Mailis Repsi poolt tehtud hinnalistest kingitustest. Vilja Kiisler kirjutas Eesti Päevalehes selle peale mõtlemapaneva arvamusloo valijale tehtud kingituste üldisest vajalikkusest.
Politsei alustas uurimise riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poolt laekunud kuriteoteate pinnalt, teatas keskkriminaalpolitsei. Avalduses paluti kontrollida Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks, kirjutas Eesti Ekspress.
Viru ringkonnaprokuratuur esitas Narva linnavolikogu liikmele Sergei Gorlatšile süüdistuse häälte ostmises. Gorlatši ja temaga koostööd teinud Natalia Simonovat süüdistatakse valijate seadusevastases mõjutamises enne 17. oktoobril peetud kohalikke valimisi, vahendas ERR.
Riigikogu hääletas endiselt Keskerakonna peasekretärilt Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse võtmise poolt, kirjutas ERR.
Peaaegu kolm aastat tagasi algas saaga, mille põhikeskmes oli Tallinna tehnikaülikooli võimalik Euroopa projektirahaga skeemitamine. Euroopa pettustevastane amet jõudis tänavu veebruaris järeldusele, et TTÜ ei toiminudki reeglite järgi ja kool peab 91 758 eurot toetusraha tagasi maksma, kirjutas Eesti Päevaleht.