Möödunud nädalal Äripäevas ilmunud Tallinna spordihallide hangete loo valguses on nii linnavalitsusel kui linnakodanikel põhjust astuda aktiivseid samme korruptsiooni ennetamiseks, kirjutab MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Aimar Altosaar (Vabaerakond).
Isegi kui Tallinna noorsoo- ja spordiameti juhataja Rein Ilves pole midagi seadusevastast teinud, näeb kolme miljoni euro eest kolme sportmängude sisehalli ehitus kõrvaltvaatajale välja kui tavaline Tallinna korruptsioon. Selleks ei pea olema ei õigusteadlane ega uuriv ajakirjanik, et viia nii suure hanke juures kokku mõisted „ameti juht“, „klassivend“ ja spetsiaalselt Tallinna lepingu täitmiseks loodud firma, ning näha selles korruptsioonile viitavaid sidemeid.
Pikk ühe erakonna valitsemisaeg Tallinnas on ilmekas tõestus koalitsioonide ehk erinevate poliitiliste ühenduste valitsemisse kaasamise vajalikkusest. Vähemalt Eestis, kus demokraatia traditsioon on ikka veel nõrgavõitu ning valijaskond valimistevahelisel ajal passiivne.
Kui lisada siia fakt, et suur osa valijaskonnast elab Tallinnas sootuks teises inforuumis, võibki hakata otsima põhjuseid, miks linlased valivad ikka ja jälle sama seltskonna linna juhtima. Seltskonna, kelle esindajad tavaametnikest tipp-juhtideni on alatihti korruptsioonikahtlustuste tõttu uurimise all või isegi kohtus. Ka korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisi on aastate jooksul olnud piisavalt, et valija saaks oma järeldused teha.
Valija jaoks muudab muidu üsna selge pildi ilmselt segasemaks mahukas linna poolt maksumaksja rahaga ülal peetav ajakirjandus, mis ajab tihti segi ausa ja läbipaistva linnajuhtimise sellega, mis seda ei ole. See ei aita sugugi kaasa korruptsioonitundlikkuse suurenemisele.
Mida teha?
Mida sellises olukorras teha, et linnavalitsemine oleks usaldusväärne ega näiks ühe lõputu omameeste mänguna, kus meie kõigi raha eest aetakse justkui vaid omaenda asja. Kui linna juhtivad poliitilised jõud tõepoolest soovivad minna meeleparandamise teed, tuleks neil ära teha vähemalt kaks asja, mis on kiiresti tehtavad ja jõukohased.
Esiteks tuleks kaasata linnavolikogu revisjonikomisjoni protseduuridesse, mis on korruptsiooniohtlikumad – näiteks suuremate hangete läbiviimisse.
Teiseks tuleks tugevdada sisekontrolli teenistust, et aidata näha näiliselt seadusekohaste tehingute taga teeseldud toiminguid või võimalikke linnaametnike omakasuskeeme.
Teisalt saavad ka valijad ja linnakodanikud olla aktiivsemad ja tähelepanelikumad. Nii mõneski vallas on juba loodud kohaliku korruptsiooni äratundmise ja avalikustamise seltsingud, seda võiksid teha ka tallinlased. Alustada saaks juba toimivate asumiseltside aktiivi baasil, kuid meie ühing oleks eriti rahul, kui tekiks MTÜ Korruptsioonivaba Tallinn. Siis oleks meil rohkem jõudu ja informatsiooni ka kogu riigi korruptsioonitajumise indeksi mõõtmiseks.