Ümarlaual käsitleti riigihankeid ja korruptsiooni omavalitsustes

28.02.2009

28. jaanuar 2009. Õiguskaitseasutused ei algata korruptsiooni küsimuses uurimisi kergekäeliselt, vaid ees on kõrge tõendamislävi, ütles juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp korruptsiooniteemalisel ümarlaual. "Otsus menetluse alguse kohta tehakse mitme inimese poolt läbikaalutuna ja menetluse avalikustamise etapp on lükatud võimalikult kaugele, et kaitsta inimeste süütuse presumptsiooni ja vältida märgistamist," ütles Lepp. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti ümarlaual Tallinnas käsitleti riigihangete korraldamist kohalikes omavalitsustes ning arutleti korruptsioonijuhtumite menetluskäigu üle. Riigihangete võimaliku korruptiivsuse hindamisest rääkides rõhutas juhtivprokurör Lepp, et rolli ei mängi, kas vallajuht tunneb hästi võitjafirma omanikku või ei. "Korruptiivsusest saame rääkida siis, kui riigihanke korraldaja saab teatud ettevõtte võitjaks kuulutamisest kuritegelikku omakasu," ütles Lepp. Mittetulundusühingu Riigihangete Keskus juht Tom Annikve hinnangul on riigihangetes kõige suurema korruptsiooniriskiga valdkonnad infotehnoloogia ja ehitus. "Omavalitsustes on riigihangete korraldamisel väga erinev tase," ütles Annikve. "Suurtel omavalitsustel on reeglina hea kompetents, aga väiksemates jääb teadmistest puudu. Esikohal riigihangete kompetentsel läbiviimisel on Tallinn; üldse on nii, et mida suurem linn, seda suurem kompetents". Väikesed omavalitsused, mis korraldavad riigihankeid harva, ei jõua alati kaasas käia uuenevate nõudmistega, lisas ta. Pärnu linnapea Mart Viisitamm kirjeldas ümarlaual, kuidas uurimisorganite tegevus on linnavalitsuse tööd häirinud, näiteks 2006.a., kui tunti huvi linnaarhitekti tegevuse vastu, kuid kriminaalmenetluses ei leidnud arhitekti väidetav kasu tõendamist. Viisitamme sõnul on praegu käimasolev uurimine linnapea ja aselinnapea asjus saanud ajakirjanduse ja ka prokuratuuri vähese selgitustöö tõttu ebaõigelt külge sildid "korruptsioon" ja "pistis". Tegelikult ei ole prokuratuur esitanud süüdistust korruptiivsetes tegudes, vaid riiigihangete nõuete rikkumise osas, selgitas Viisitamm. Suuremakspuhutud süüdistused avalikkuses on tekitanud linnavalitsuses "ebaselgust, teadmatust ja arusaamatust", lisas Pärnu linnapea. Ühing Korruptsioonivaba Eesti jätkab tegevust, et tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisel. "Kuna Euroopa Liidu struktuuritoetused Eestile suurenevad kahekordselt, võrreldes varasemate aastatega, toob see kaasa tunduvalt rohkem riigihankeid ka kohalikes omavalitsustes," ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii. "Seega suureneb oht, et suur raha tekitab omavalitsustes hangete korraldamisel libastumisi ja korruptsiooniriski." Riskide vähendamiseks on omavalitsustel vaja paremaid oskusi hangete korraldamisel ning tahet seista vastu korruptsiooni kiusatustele. Ühing Korruptsioonivaba Eesti on korruptsioonivastane mittetulundusühing, mida rahastab Avatud Eesti Fond. Lisainfo: Asso Prii, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige tel 55 64 6371; 6 844 074, info@transparency.ee Vikerraadio uudisklipp ümarlaual osalenute seiskohtadest: http://heli.er.ee/uudised/2160677.mp3