JustiitsministerHr. Rein Lang23.02.2011
Täname võimaluse eest avaldada arvamust korruptsioonivastase strateegia täitmise 2010. aasta aruande kohta. Tooksime siinkohal välja mõned tähelepanekud, mis ühingu liikmete ja juhatuse poolt on tõusetunud.
Rakendusplaanis oli meetme 4.5 all ette nähtud korruptsiooni ja pettuste kaardistamine erasektoris. 2010. aasta täitmisplaani järgi on meede täidetud ning viitab punktile 7.1. 2009. aasta kohta tehtud järelduste juures on märgitud, et uuringu teostamiseks riigieelarves vajalikke ressursse ei olnud ning seetõttu piirdutakse justiitsministeeriumi regulaarse korruptsiooniuuringuga, kus sihtrühmade hulgas on ka erasektor. „Kolme sihtrühma uuringu“ üheks sihtgrupiks on küll ettevõtjad, kuid uuring ei too välja ettevõtete endi vahel tekkivate võimalike korruptiivsete suhete ulatust, vaid keskendub peamiselt ettevõtja-ametnik suhetele. Samuti ei kaardista uuring erasektori korruptsiooni avaldumise vorme ja võimalikke riskikohti ettevõtjate endi jaoks.
Leiame, et erasektori korruptsioonile tähelepanu pööramine on samaväärse tähtsusega, kui avaliku sektori korruptsiooniga võitlemine, kuna see kahjustab ausat konkurentsi ning moonutab turgu, tuues kaasa suurenenud kõrgemad tarbimishinnad ja vähendades riigi investeerimisatraktiivsust.
8. septembril ühingu korraldatud seminaril „Korruptsioon ja erasektor“ viitas ka juhtiv riigiprokurör võimalusele, et „tõenäoliselt võivad lähitulevikus suuremat rolli hakata mängima erasektori sisesed korruptiivsed suhted, kus altkäemaksu andjaks ja võtjaks on erinevate ettevõtete esindajad“.
Teeme Justiitsministeeriumile ettepaneku jätkata võimaluste otsimist Strateegia rakendusplaanis meetmena 4.5 kavandatud uuringu teostamiseks.
2009. aasta täitmisaruande 2010. aasta täienduste juures juhiksime tähelepanu, et meetme 19.4 (Erakondade rahastamisreeglite rikkumisega seotud karistusõiguslike meetmete piisavuse analüüsimine) täidetuks lugemisele vaidleksime vastu. Justiitsministeeriumi poolt koostatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) järgi oli ette nähtud karistusseadustiku § 4022 ümbersõnastamine viisil, mis kriminaliseerib keelatud annetuse vastu võtmise juhul, kui erakond keeldub annetust tagastamast või seda riigieelarvesse kandmast. Riigikogu poolt 30.11.2010 vastu võetud erakonnaseaduse muudatustega kaotati nimetatud kriminaalkoosseis aga täielikult. Tundub, et justiitsministeeriumi poolt läbi viidud piisavuse analüüs asendus Riigikogu põhiseaduskomisjoni analüüsiga.
Kordame ka siinkohal ühingu juhatuse esimehe Jaanus Tehveri poolt 3.12.2010 ajalehele Äripäev antud seisukohta:
Kui seadus näeb ette erakondadele keelu vastu võtta teatud annetusi, peaks seadus sätestama ka sanktsiooni vastava keelu rikkumise eest -- vastasel korral ei ole keelunormil sisulist toimet. See, kas vastav sanktsioon peab olema sätestatud kuriteo ja selle vastava kriminaalkaristuse vormis, on õiguspoliitiline küsimus ning seda on võimalik lahendada erinevalt. Oluline on siinjuures eelkõige see, et sanktsioon, mis vormis see ka sätestatud poleks, täidaks oma eesmärki, s.t. oleks piisavalt tõhus preventiivses ja õiguskorra taastamise mõttes. Asjakohane on märkida, et Riigikohtu üldkogu leidis oma 21.05.2008.a. otsuses (nr 3-4-1-3-07), et sel ajal kehtinud erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise küsimuses olid põhiseadusega kooskõlas mh just selle asjaolu tõttu, et Karistusseadustik nägi ette võimaluse rahastamise nõuete rikkumise puhul kriminaalvastutuse kohaldamist. Seega on Riigikohtu üldkogu pidanud kriminaalkaristust kohaseks ja tõhusaks meetmeks erakondade rahastamise kontrolli tagamisel. 30.11.2010.a. Riigikogus vastu võetud erakonnaseaduse muudatused (koos Karistusseadustiku muudatusega) tähendavad seda, et keelatud annetuse vastuvõtmise korral on sanktsioonina ettenähtud vaid kohustus see tagastada või riigieelarvesse kanda ning kui seda ei tehta ka kontrollikomisjoni ettekirjutusel, rakendatakse erakonna suhtes viivist 0,85 % päevas. Kahtlemata ei ole selline sanktsioon oma olemuselt võrreldav senikehtinud regulatsiooniga, kus keelatud annetuse vastuvõtmise eest oli ette nähtud kriminaalkaristus. Sanktsiooni rangusest veelgi olulisem muutus seisneb selles, et kui siiani kuulus vastava rikkumise menetlemine politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis muudatuste jõustumisel langeb järelevalve üksnes vastavale komisjonile, mis ei ole oma moodustamise põhimõtteid silmas pidades ilmselgelt poliitiliselt sõltumatu. Seadusemuudatus toob kaasa keelatud annetuste vastuvõtmise takistamise seaduslike meetmete olulise nõrgenemise. Loomulikult ei ole otsest alust väita, et see asjaolu toob kaasa keelatud annetuste kergekäelisema vastuvõtmise erakondade poolt, kuid selline võimalus on täiesti reaalne.
Teeme Justiitsministeeriumile ettepaneku viia läbi täiendav analüüs erakonna poolt keelatud annetuste vastuvõtmise eest ette nähtud karistusõiguslike meetmete piisava ulatuse kohta.
Lisaks esitame arvamuse ka käesoleva täitmisaruandega kaasas oleva 2009. aasta täitmisaruande punkti 7.3 (Teavitajate kaitse süsteemi vajalikkuse ning sobivuse analüüs: avaliku ja erasektori organisatsioonide kaardistamine) kohta. Ühingu tellimusel 2009. aastal läbi viidud uuring „Väärkäitumisest teavitajate kaitse Eestis“ ei andnud vastust rakendusplaani meetme 7.3 all tähistatud küsimustele – millistes asutustes ja ettevõtlussektorites on otstarbekas korruptsioonist teavitamise juhendite väljatöötamine ja kus need tuleks muuta kohustuslikuks. Nõustusime uuringu pinnalt, et seaduse näol kõikehõlmava teavitajaid puudutava regulatsiooni loomine ei oleks tõenäoliselt tulemuslik. Samas tõime uuringus välja vajaduse korruptsioonist teavitamiseks selgete tegevusjuhiste väljatöötamise järele kõrge riskiga valdkondades (meditsiin, riigihanked jne). Lisaks tuleks rohkem tähelepanu pöörata organisatsiooni teavitamissüsteemide ja meetodite arendamisele ning organisatsiooni kultuuri toetamisele. Avaliku ja erasektori ettevõtetele peaks pakkuma nõustamist süsteemide, meetodite ja eetikakoolituse alal.
Liiatigi on strateegia rakendusplaanis meetmena 11.4 juba ette nähtud korruptsioonijuhtumitest teavitamise süsteemi väljatöötamine tervishoius.
Teeme Justiitsministeeriumile ettepaneku jätkata teavitajate kaitse vajalikkuse analüüsiga ning teavitamisjuhiste väljatöötamisega vastavalt analüüsitulemustele kõrgendatud riskiga ettevõtlusvaldkondades ning ametiasutustes.
LugupidamisegaÜhingu Korruptsioonivaba Eesti nimelAsso PriiTegevjuht