Transparency Internationali globaalne korruptsioonibaromeeter: Eestis peetakse kõige korrumpeerunumaks ettevõtete juhte

15.06.2021
Pressiteade

Täna ilmunud Transparency Internationali globaalse korruptsioonibaromeetrist ilmneb, et Eesti elanikud peavad kõige suurema tõenäosusega korrumpeerunuks ettevõtete juhte (24%), kellele järgnesid riigikogu liikmed (17%) ja pankurid (17%). Veidi alla poole vastanutest (46%) leiab, et valitsemisel lähtutakse Eestis vaid paarist kitsast huvist.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on ettevõtete juhtide ebaaus käitumine ühiskonna silmis hüppeliselt kasvanud – 2016. aastal arvas vaid 7% vastanutest, et nende seas on kõik või enamik korrumpeerunud. 

“Ilmselt on seda taju mõjutanud mitmesugused avalikkuse ette jõudnud juhtumid, sh rahapesujuhtumid, millele viitab ka suhtumine pankuritesse. Suhtumise parandamiseks tuleb Eesti ärisektoril näha vaeva nii oma korruptsioonivastaste meetmete rakendamise kui laiemalt ärieetika edendamisega,” selgitas Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju. 

“Tulemusi vaadates tekitab muret asjaolu, et noorte eagrupp on küsitluse järgi vanemate inimestega võrreldes kõige sallivam korruptiivse käitumise osas juhul, kui see toob kaasa tõhusa valitsemise ja head tulemused,” kommenteeris Paju.

Just noored on need, kes vanemate eagruppidega võrreldes tajuvad rohkem korruptsiooni. Näiteks arvavad 15-29-aastased, et lausa 35% ettevõtete juhtidest ja 21,9% riigikogu liikmeist on korrumpeerunud. Vaid kohalike omavalitsuste valitud esindajaid ja pankureid peavad vanemad eagrupid korrumpeerunumaks kui noored seda teevad.

“Samas on noored ka kõige pessimistlikumad selles osas, et valitsus nende häält ja arvamusi kuulda võtab. Näeme siin omapärast dissonantsi, kus teiste eagruppidega võrreldes leitakse enam, et võimupositsioonil olijad on korrumpeerunud, kuid selle vastu ollakse jõuetud või et eesmärk pühitseb abinõu. Igal juhul tuleb noorte seas tõsta nii teadlikkust korruptsioonist kui avada selle negatiivseid tagajärgi – ning seda juba koolipingis,” toonitas ühingu tegevjuht.

Ühiskonnas laiemalt ja pikemas perspektiivis on aga näha, et inimesed kasutavad avalikele teenustele ligi pääsemiseks aina vähem altkäemaksu ning isiklikke sidemeid.

“Kuigi inimeste tunnetus sellest, kui korrumpeerunud üks või teine valdkond on, sõltub ehk rohkem avalikkuse ette jõudnud lugudest, näeme, et inimeste isiklik kokkupuude korruptsiooniga on viie aasta lõikes langenud. 2016. aasta baromeetri järgi oli 5% ehk iga kahekümnes avalikule teenusele ligipääsemiseks altkäemaksu maksnud. Nüüdseks on see vaid 2% ehk iga viiekümnes, olles seejuures üks ELi madalamaid. Kindlasti aitab sellele kaasa e-teenuste kasutamine, tänu millele on vähenenud otsene kontakt avaliku teenuse saamiseks. Siiski on negatiivse tendentsina märgata, et kõige rohkem altkäemaksu ning isiklikke tutvusi kasutati selleks, et ligi pääseda tervishoiuteenustele,” täheldas Paju.

Globaalne korruptsioonibaromeeter on Transparency Internationali uuring, kus mõõdetakse elanikkonna arvamusi ja suhtumist. Eestis ja mujal Euroopa Liidus viidi uuring läbi 2020. aasta sügisel. Vaata Euroopa Liidu tulemusi siin.

 

Mis on globaalne korruptsioonibaromeeter?

 

 

Eesti põhifaktid