Somaalia ja Iraak on riigid, kus korruptsiooni tajumine on suurim Transparency International’i poolt täna avalikustatud korruptsioonitajumise indeksis, mis toob välja ränga seose vaesuse, läbikukkunud institutsioonide ning altkäemaksu vahel. Samas annavad teised märgatavad langused korruoptsioonitajumise indeksi tabelis tunnistust sellest, et järelvalvemehhanismid on sattunud ohtu ka rikkaimates riikides. „Vaeseimates riikides võib korruptsioonitase tähendada piiri elu ning surma vahel, kui mängus on raha haiglate ja puhta vee jaoks,” ütles Huguette Labelle, Transparency International’i esimees. „Püsivalt kõrge korruptsiooni tase ning vaesus, mis vaevavad paljusid maailma ühiskondi, viivad jätkuva humanitaarkatastroofini ning neid nähtusi ei saa sallida. Isegi paremal järjel riikides, kus järelvalve jätab tõsiselt soovida, peab rakendama korruptsiooni ohjeldamiseks rangemaid meetmeid.” 2008.a. TULEMUSED Transparency International’i korruptsioonitajumise indeks mõõdab avaliku sektori korruptsioonitajumise astet riigis ning kujutab endast koondindeksit, mis sisaldab kokkuvõtet ekspertküsitlustest ja ettevõtjate uuringutest. 2008. aasta korruptsioonitajumise indeks hõlmab 180 riiki (sama number, mis 2007) skaalal, kus null näitab täielikku korrumpeerumist ning kümme täiesti puhast riiki. Rootsi, Taani ja Uus-Meremaa jagavad kõrgeimat reitingut, küündides 9,3 pallini. Neile järgneb Singapur 9,2 palliga. Tabeli lõpus paikneb Somaalia 1,0 palliga ning teda edastavad napilt Iraak ja Myanmar 1,3 ja Haiti 1,4 palliga. Kuigi tulemuste muudatused indeksis ei ole järsud, on statistiliselt märgatavad muutused silmnähtavad teatud riikides nii indeksi all- kui ka ülaosas. Vaadeldes lähteuuringuid, mis sisalduvad nii 2007. kui ka 2008. aasta indeksis, on tuntav langus tabanud Bulgaariat, Burundit, Malediivide, Norrat ning Suurbritanniat. Samamoodi on statistiliselt märgatav paranemine toimunud Albaanias, Küprosel, Gruusias, Mauritiusel, Nigeerias, Omaanis, Kataris, Lõuna-Koreas, Tongal ja Türgis. TUGEVNEV JÄRELVALVE JA VASTUTUS Nii kõrgete kui ka madalate palkadega riikides eeldab korruptsiooni üle võimu saavutamine ühiskondlike ning riiklike institutsioonide tegevust. Vaesemad riigid on tihti räsitud korrumpeerunud kohtuvõimu ning ebaefektiivse parlamentaarse järelvalve tõttu. Rikastes riikides on märke ebapiisavast erasektori reguleerimisest, mis väljendub neist riikidest lähtuva rahvusvahelise altkäemaksu andmises ning nõrgas järelvalves krediidiasutuste ja tehingute üle. “Korruptsiooni kontrolli alla saamine vajab tugevamat järelvalvet parlamentide, õiguskaitseasutuste, sõltumatu meedia ning aktiivse kodanikuühiskonna poolt,” ütles Labelle. „Kui need institutsioonid on nõrgad, väljub korruptsioon kiiresti kontrolli alt, tuues kaasa ränki tagajärgi tavakodanikele ning õiglusele ja võrdsusele ühiskonnas laiemalt.” ÜLEMAAILMNE EBAKINDEL VÕITLUS VAESUSE VASTU Madalate sissetulekutega riikides ohustab vohav korruptsioon võitlust vaesusega, ähvardades ÜRO millenniumi arengueesmärke. Vastavalt Transparency Internationali 2008. a. ülemaailmsele korruptsiooniraportile, lisab kontrollimatu korruptsioon 50 miljardit dollarit (35 miljardit eurot) ehk pea poole ülemaailmsest aastasest toetussummast kuludele, mis on vajalikud millenniumi arengueesmärkide saavutamiseks vee ning kanalisatsiooni alal. See ainult ei kutsu üles kahekordistama pingutusi madalate sissetulekutega riikides, kus suure osa ühiskonnaliikmete heaolu on kahtluse all, vaid nõuab ka palju enam keskendunud ning kooskõlastatud lähenemist ülemaailmsete annetajate poolt, et tagada arengutoetuste eesmärk valitsus- ning järelvalveorganite tugevdamisel ja toetussummade kindlustamine väärkasutuse ja altkäemaksude eest. See on sõnum, mille Transparency International saadab ÜRO Peaassamblee liikmesriikidele, kes hakkavad 25. septembril hindama millenniumi arengueesmärkide saavutatust ning eelseisvale ÜRO arengufinantseerimise konverentsile Dohas, kus otsustatakse finantsabi suurus ning panused. Professor Johann Graf Lambsdorff Passau ülikoolist, kes viib läbi indeksi koostamist TI jaoks, rõhutab korruptsiooni hukatuslikku mõju ning sellega võitlemisel saadavat kasu: „Tõendid näitavad, et indeksi paranemine 1 palli võrra (10-pallisel skaalal) suurendab kapitali sissevoolu 0,5% võrra SKPst ning keskmist sissetulekut kuni 4% võrra.” ALTKÄEMAKS ETTEVÕTLUSES JA TOPELTSTANDARDID Mõnede rikaste riikide nõrk esinemine 2008. aasta indeksis, konkreetsete näidetega Euroopast, toob kaasa kriitika nende riikide küsitavate meetodite suhtes oma firmade laiendamisel välismaale, lisaks siseriiklikele probleemidele, nagu raha roll poliitikas. Jätkuv välismaiste altkäemaksuskandaalide esilekerkimine näitab maailma rikkaimate riikide suurt läbikukkumist oma püüetes ühise vastutuse poole korruptsioonivastases võitluses. „Säärane topeltstandard on vastuvõetamatu ning eirab rahvusvahelise õiguse põhimõtteid,” ütles Labelle. „Väljaspool selle söövitavat mõju õigusriiklusele ning avalikule usaldusele, õõnestab kindlameelsuse puudujääk rikaste rahvaste usaldusväärsust korruptsioonivastasele võitlusele innustamisel vaesemates riikides.” OECD korruptsioonivastane konventsioon, mis kriminaliseerib rahvusvahelise altkäemaksu andmise OECD riikides asuvate ettevõtete poolt, on olnud jõus alates 1999. aastast, kuid kohaldamine on jäänud puudulikuks. Regulatsioon on siiski vaid pool lahingust. Tõeline muutus saaks tulla vaid ettevõtete sisemisest pühendumisest, nii arengu- kui ka arenenud maades, läbi korruptsioonivastase praktika arendamise. VÕITLUSE KORRUPTSIOONIGA; ÜHISKONDLIK PROBLEEM Tugevamad järelvalveorganisatsioonid, kindlad õiguslikud raamistikud ning veel karmimad regulatsioonid kindlustavad üle maailma madalama korruptsioonitaseme, võimaldades inimestele palju sisukamat osalust ühiskonnas, tugevamaid arengutulemusi ning paremat elukvaliteeti mahajäänud piirkondades. Transparency International on ülemaailmne kodanikuühiskonna organisatsioon, mis juhib võitlust korruptsiooni vastu.
