Ministrile tehtavaid kingitusi tuleb hinnata ka korruptsioonivastase seaduse valguses
Ajaleht “Postimees” käsitles 6. ja 7. juunil haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku otsuseid, millest enim tekitab küsimusi minister Mailis Repsile lapse sünni puhul ministeeriumi poolt tehtud kallihinnaline kingitus. Ministrile otsustati kinkida 1800 eurot maksma läinud maal, mille eest maksis ministeerium ja mille hinnale lisandub ministeeriumi kuluna u 1200 eurot erisoodustusmaksu.
Kuna kantsler on ministri ettepanekul ametisse nimetatud ning samuti on ministril õigus teha ettepanek tema vabastamiseks, siis on ilmne, et kantsleri on huvi on olla ministriga heades suhetes. Samuti ei oleks kingitust tehtud, kui Mailis Reps ei oleks olnud ministriametis. Sellises olukorras tekib küsimus, kas tegemist ei või olla ministri ametikohustustega seotult tehtud kingitusega.
Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena.
Seadus annab ette reeglid, kuidas toimida ametikoha tõttu saadud soodustustega. Nimelt peab ametiisik viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule. Ametiisik peab sellise soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile üle andma. Kui soodustuse üleandmine ei ole võimalik, peab ametiisik selle asemel tasuma soodustuse turuväärtuse.
Sellega seoses esitab ühing Korruptsioonivaba Eesti haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele järgmised küsimused:
1. Kas ministrile kui ametiisikule kingitud 1800 eurot maksnud maal on tavapärane ja ministeeriumides levinud viisakusavaldus?
2. Kui tegemist ei ole tavapärase viisakusavaldusega, kas minister on kingist teavitanud Vabariigi Presidenti, kes on ta ametisse nimetanud?
3. Kas haridus- ja teadusministeerium ning Vabariigi Valitsus on kehtestanud rahalise piirmäära, mida ületavas osas ei ole ametiisikute poolt kingituste vastuvõtmine lubatav?
4. Kas minister kaalus kingitusest loobumist või ministeeriumile üleandmist või selle eest tasumist, kuna ministeerium peaks oma tegevusega olema eeskujuks kõigile ametnikele ning kingitused on üks huvide konflikti ja korruptsiooni tekkimise riske?
Ühing Korruptsioonivaba Eesti taunib olukorda, kus kingituste poliitika ei ole ametiisikutega seoses selgelt määratletud ja kutsub vastavaid institutsioone üles looma selles küsimuses selgust. “Ministeeriumid peaksid olema eeskujuks seaduste täitmisel. Nii ministeeriumi kantsler kui minister on korruptsioonivastase seaduse järgi käsitletavad ametiisikutena,” selgitas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa. “Ühing on seisukohal, et avalikud organisatsioonid peaksid korruptsioonivastase seaduse täitmiseks kehtestama selged eeskirjad, mis reguleerivad kingituste vastuvõtmist, sest oluline on ennetada nii tegelikku kui ka näilikku huvide konflikti.”
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsiooni vastu võitlemine ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti
Anni Jatsa
anni.jatsa@transparency.ee
tel 5330 9965
www.transparency.ee
