Eesti pole oma kohta korruptsioonitajumise indeksis parandanud, see viitab jõulisema sisemise kontrolli vajadusele, kirjutab Korruptsioonivaba Eesti projektijuht Anni Jatsa.
2015. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi asub Eesti 70 punktiga maailmas 23. kohal. Eelmise aasta korruptsioonisügise valguses võib järeldada, et Eesti uurimisasutuste võimekus on paranenud ja aina rohkem korruptsioonijuhtumeid on toodud päevavalgele. Kuid siiski ei ole Eesti aastaid oma positsiooni indeksis parandanud. See näitab, et ettevõtetes ja asutustes on vaja jõuliselt rakendada sisemise kontrolli mehhanisme.
Ärikorruptsioonil on mitu nägu ja selle uurimisele on seni vähe tähelepanu pööratud, sest paljusid ärikorruptsiooni vorme peetakse äri loomulikuks osaks, mitte varguseks. Nii arvatakse näiteks, et altkäemaksu andmine teisele organisatsioonile ei kahjusta otseselt mitte kedagi, kuid unustatakse, et järgmisel korral annab altkäemaksu keegi teine ja lõppkokkuvõttes kaotab sellest kogu ettevõtluskeskkond.
Ärikorruptsioon sööb ühiskonda
2015. aastal justiitsministeeriumi tellitud Eesti ja Taani uuringust selgus, et 57% Eesti ettevõtete juhtidest on korruptsiooniga kokku puutunud. Küsitletud leidsid, et peamiselt ohustab ärikorruptsioon ettevõtte mainet ja võib kaasa tuua majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Samuti mõjutab korruptsioon negatiivselt isiklikku karjääri. Lisaks ärikorruptsiooniga kaasas käivatele nn püsikuludele (kickback’id ehk tehingutasud, altkäemaksud) õõnestab see ka ühiskonna alustalasid, rikkudes konkurentsireegleid ning eetika- ja moraalinorme.
Korruptsiooni vastu võitlemisel on sisemise kontrollsüsteemi arendamine ning sanktsioonide rakendamine eriti tõhusad, kui nendega käivad kaasas juhised, teadlikkuse tõstmine ja asjakohased sanktsioonid. Tõhus korruptsiooniennetus ei piirdu seega vaid vihjeliini loomisega, vaid oluline on arendada kogu organisatsiooni mõttemaailma. Nii vähenevad teadmatusest tehtud korruptiivsed otsused, pakutakse kindlustunnet koostööpartneritele ja klientidele, ja riskide maandamine aitab pikaajalises perspektiivis hoida ära majanduslikku kahju.
Korruptsiooni vastu tuleb võidelda süstemaatiliselt. Sestap peakski iga organisatsioon oma riske hindama ja vastavalt sellele rakendama sobilikke ennetusmeetmeid.
