Korruptsioonivastase teo auhind läheb spordikorruptsiooni ennetajatele

2020. aasta korruptsioonivastase teo pälvisid Remo Perli ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA spordikorruptsiooni temaatika kui uue korruptsioonivastase valdkonna sisustamise, päevakorda toomise ja tõhusa edendamise eest.

On juba traditsiooniks saanud, et täna, korruptsioonivastasel päeval annab ühing Korruptsioonivaba Eesti üle tunnustuse teo eest, mis on aidanud kaasa korruptsiooni vastu võitlemisele Eesti ühiskonnas, laiendanud korruptsioonialast arutelu, edendanud ja toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks.

„Sel aastal tunnustame neid, kes on Eesti korruptsioonivastases tegevuses edukalt tegelenud spordikorruptsiooni temaatikaga. Sport puudutab meid kõiki - et viimastel aastatel murdmaasuusatamise dopinguskandaalide tõttu kahjuks ka negatiivselt, on väga positiivne, et spordikorruptsiooni vastu nii innukalt tegutsetakse," ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus.

Teoga tunnustati PPA korruptsioonikuritegude büroo vanemkriminaalametnikku Remo Perlit, kelle sulest valmis põhjalik ja praktiline magistritöö „Korruptsioonivastased meetmed Eesti spordis“, mille eest tunnustati teda Sisekaitseakadeemia Priit Männiku stipendiumiga, ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutust, mis loodi spordikorruptsiooni vastaseks tegevuseks 2019. aastal, et edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti.

"Ma ei oska küll öelda valdkonda, mille eeskujul oleks suurem mõju kui spordil. Eeskuju annavad meie spordisangarid, eeskuju annab tervislik liikumine, spordis sisalduv distsipliin, tahtejõud ja eneseteostuse oskus. Ebaaus käitumine spordis ja mitte ainult tippspordis vaid olulisel määral ka harrastuspordis,  pärsib aga kõiki neid eeskujusid ja sealt saadavaid positiivseid tulemusi," kommenteeris Remo Perli seda, miks korruptsioonivastane tegevus just spordis oluline on.

Ausa spordi eest seismise teeb oluliselt tõhusamaks spordiorganisatsioonide ja õiguskaitseorganite vaheline koostöö, sest õiguskaitseasutused ei pruugi süvitsi teada spordiküsimusi ning spordivaldkonnas puudub vastav uurimispädevus. Seega hea tulemuse saavutamiseks on vaja kaasata mõlemat valdkonda. Uus riiklik korruptsioonivastane tegevuskava aastateks 2021-2025 sisaldab spordikorruptsiooni teemat.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusest on saamas kompetentsikeskus, mis hakkab näitama suunda spordipettuste vastases tegevuses ja on koolituste eestvedaja. SA aitab kaasa dopingu kasutamise ennetamisele, spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele ning diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis.

"Riigikogu otsuses „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ on liikumine ja sport ühelt poolt määratletud kui tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ja tööandja ning teiselt poolt vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Peame oma igapäevase tegevusega kindlustama ja kaitsma keskkonda, kus kõigil on võimalus ja õigus osaleda dopingu- ja korruptsioonivabas ausas spordis,“ lisas Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusest juhatuse liige Henn Vallimäe.

Korruptsioonivastase teo auhinda annab Korruptsioonivaba Eesti liikmeskond välja juba 2016. aastast. Eelmine aasta pälvis teo ajaleht Postimees ja uuriva toimetuse reporterid Martin Laine ja Oliver Kund, kes andsid TTÜ väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas.

Lisaks tõi ühingu liikmeskond eelmisel aastal oluliste initsiatiividena välja kohalikele omavalitsustele Rahandusministeeriumi poolt loodud sisekontrollisüsteemi juhendi ning saate „Pealtnägija" ning ajakirjaniku Anna Pihli märkimisväärse panuse eest huvide konflikti ja korruptsiooniohu paljastamisel.