Vaatamata Eesti positsiooni kergele paranemisele hiljuti avalikustatud korruptsioonitajumise tabelis, tuleb riigil jõulisemalt sekkuda korruptsiooniohtlike valdkondade reguleerimisse, leiab ühing Korruptsioonivaba Eesti. On tõenäoline, et majanduslanguse oludes võivad ettevõtted haarata kinni ka seadusevastasest viisidest, et püsima jääda. Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimiste eel seisavad erakonnad silmitsi riskiga sattuda libedale teele, kuna eraisikutest annetajad on sunnitud keerulistes majandusoludes kulusid kokku tõmbama. Samas on selge, et on küllalt ettevõtjaid, kelle huvides on poliitilise otsustusprotsessi kallutamine. Ühing Korruptsioonivaba Eesti on korduvalt rõhutanud, et Eesti vajab tugevamat järelvalvemehhanismi erakondade rahastamisel. Pidevalt avalikkuse ette jõudvad kahtlustused näitavad, et selgus pole piisav. Küsimus ei ole selles, kas seaduserikkumine on tuvastatud või mitte. Korruptsiooni tajumise seisukohalt mängib olulist rolli ka näivus, s.t. kas asjad tunduvad olevat korras või ei. Poliitika usaldusväärsuse tõstmise üheks tingimuseks on parteide kulutuste ning rahastamisallikate vahel läbipaistva seose loomine. Praeguses majandusolukorras pole mõeldav valimiskampaaniate seadustega kooskõlas rahastamine endises mahus. Samas rõhutab Korruptsioonivaba Eesti juhatus, et ei toeta erakondade rahastamise lõpetamist riigieelarvest, sest see suurendaks veelgi sõltuvust eraannetajatest ning soodustaks mahhinatsioone. Võiks kaaluda valimiskulude piiramise ning nende avalikustamise nõude koos rakendamist, sest see välistaks võimaluse ja vajaduse kaasata kampaaniatesse nn hämarat raha. Üksikasjalik valimiskulude ning tulude aruanne võiks olla iga uue Riigikogu liikme ametissevannutamise eeltingimuseks, millega peavad arvestama kõik, kes otsustavad kandideerida. Erakondade rahastamise järelvalve vajab tugevamat mehhanismi ning eripädevusega organit, kes järelvalvet teostaks. Praegu on tegemist formaalse kontrolliga erakondade ning kandidaatide tulude-kulude üle. Samuti on puudulik sanktsioonimehhanism võimalike üleastumiste korral. Erakondade kulutuste piiramine kokkulepitud maksimum summani tähendaks ka ühtset lähenemist poliitilisele reklaamile. Korruptsioonivaba Eesti arvates ei ole põhjendatud vahetegemine välireklaamil ja muul reklaamil. Kogu poliitiline reklaam peaks alluma ühesugusele regulatsioonile. Kulude piiramise kava on oma hiljutistes väljaütlemistes toetanud ka endine õiguskantsler Allar Jõks, pakkudes lahenduseks erakondade pangakontode deklareerimist järelvalveorganis, kus kajastuksid kõik kulud ja tulud. Transparency International on korduvalt väljendanud, et vaatamata kehtestavatele rangetele kontrollinõuetele ei ole võimalik hajutada kõiki riske, mille toob kaasa erakondade rahastamine. Korruptsioonivaba Eesti on seda meelt, et valimiskampaania kulude piiramine aitaks Eesti korruptsiooniriske mõjusalt vähendada. Hetkel on selle organi loomine kinni poliitilise tahtmatuse taga. Ka maailmas oli sel aastal tunda raha rolli suurenemist poliitikas kui negatiivset tegurit korruptsiooni tajumisele. Korruptsiooni tajumise musternäidisena tuntud Soome indeksi langus 9,4 punktilt 2007. aastal 9,0 punktini 2008. aastal on Transparency Internationali hinnangul tingitud peamiselt parteide rahastamise vähesest läbipaistvusest ning rahastamisskandaalidesse kistud tipppoliitikutest 2007 aasta valmistel.
