Eesti korruptsioonitajumise indeksi paranemiseks peaks poliitiline huvi olema märgatavalt suurem
Täna avalikustatud 2011. aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale, mis sisuliselt tähendab, et Eesti korruptsioonitajumise indeks on püsinud muutumatuna alates 2005. aastast, mil Eesti sai hinnanguks samuti 6,4 palli.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Eesti paigalseisu üheks põhjuseks asjaolu, et riigi korruptsioonivastase tegevuse fookuseks on nn väike korruptsioon, kuid nõrgaks on jäänud poliitiline huvi tegelda kõrgema taseme korruptsiooni süstemaatilise vältimise ning üldise korruptsioonialase ennetusega
„Õiguskaitseorganite tegevus on olnud viimastel aastatel küll tõhus ning töö nende võimekuse suurendamiseks tänuväärne, aga sellest ei piisa, sest praegu tegeldakse ennekõike tagajärgedega, mitte põhjustega,“ lausus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.
Korruptsioonivaba Eesti leiab, et peamine takistus Eesti edasiliikumiseks korruptsioonivastases võitluses peitub seadusandja soovimatuses tegelda poliitikuid endid vahetult puudutavate valdkondade korrastamisega.
Kaalukaks näiteks on erakondade rahastamissüsteemi ebaõnnestunud muutmine, mille tulemusel on jätkuvalt nõrk järelevalve erakondade rahastamise ja kampaaniakulude üle. Paraku ei soovinud seadusandja luua erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suuremat võimekust kui pelgalt esitatud aruannete läbivaatamine ja matemaatilise õigsuse hindamine.
Teine küsimus, millega tegelemiseks on vaja Riigikogu enda tahet ja huvi, seondub Riigikogu liikmete eetikakoodeksiga. Koodeks aitaks määrata kindlaks erinevate huvigruppide poolt saadikute lubatava mõjutamise piirid ning sätestaks suunised, kuidas käituda võimalikku huvide ja eetilist konflikti sisaldavates olukordades „Täna hääletab Euroopa Parlament oma käitumiskoodeksi üle, kuid paraku ei ole Eestis vastavat arutelu tõsiselt võetavas mahus toimunud,“ leidis Asso Prii.
Problemaatilistest valdkondadest tuleb esile tõsta ka riigihankeid ning avaliku raha jaotamist, mille puhul on korruptsiooniriske juba aastaid teadvustatud, kuid rahuldavat lahendust ei ole.
