Korruptsioonist teavitajate kaitse peaks olema Eestis paremini korraldatud, et anda üks täiendav võimalus korruptsiooni tõrjumiseks, selgub ühingu Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelisest uuringust. „Eesti inimesed ei ole väga altid teatama seaduserikkumistest, kuna ühiskondlik suhtumine sellisesse teavitamisse on paraku negatiivne,“ ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii. Kümmet Euroopa riiki, kaasa arvatud Eesti, puudutavast uuringust tuli veel välja, et korruptsioonist teavitamist puudutavad sätted keskenduvad Eestis vaid avalikule sektorile ning on erinevate õigusaktide vahel laiali jaotatud, mis seab ohtu õigusselguse. Ühingu ümarlaual 9. detsembril käsitleti seda, kuidas oleks võimalik parandada väärkäitumisest teavitamise võimalusi ja teavitajate kaitset Eesti meditsiinisektoris ning avalikus teenistuses. Ümarlaual osalenud nõustusid, et meditsiinisektoris peituvad ohukohad, mis soodustavad korruptiivsete ilmingute teket. „Tervis on inimestele kõrgeima väärtusega hüve ning ühiskond on usaldanud arstidele väga kaalukate meditsiiniliste otsuste tegemise ja elluviimise, mistõttu on tervishoiteenuste pakkumisel kõrgendatud risk korruptiivsete suhete arenemiseks,“ ütles Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist. „Praegusel hetkel peitub suurim reserv arstide korruptiivse käitumise ohjamiseks nende professionaalsete kogukondade eneseregulatsioonis,“ lisas ta, viidates meditsiinisektori ühenduste eetikakoodeksitele ja headele tavadele. Teavitamissüsteemi loomine tervishoius on meetmena ette nähtud valitsuse korruptsioonivastases strateegias ning selle elluviijaks on määratud sotsiaalministeerium. Praegu on loomisel avaliku teenistuse eetikanõukogu, mis hakkab tegutsema rahandusministeeriumi haldusalas. "Eetikanõukogu peamiseks ülesandeks on avaliku teenistuse eetikakoodeksi ühetaolise rakendamise toetamine," ütles Anneli Sihver Riigikantseleist. "Seeläbi aitab eetikanõukogu tegevus kaasa ka ametnike eetilise kompetentsi paranemisele," lisas ta Ühing Korruptsioonivaba Eesti esitas ümarlaual justiitsministeeriumile ettepaneku võtta juhtroll, selgitamaks välja need valdkonnad, kus väärkäitumisest teavitamise süsteemi loomine on vajalik, kaasates katusorganisatsioone nagu Arstide Liit, Tööandjate Keskliit jt. Ümarlaud toimus ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt läbiviidava projekti „Väärkäitumisest teavitajate kaitse parandamine Eestis“ raames. Projekti rahastavad Euroopa Komisjon ning Avatud Eesti Fond. Lisainfo: Asso Prii, Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige, tel 55 646 371; ühingu koduleht www.transparency.ee
