Ühing Korruptsioonivaba Eesti korraldas 16.detsembril projekti "Eesti kohtud-osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist" esimese etapi tulemus kajastava ümarlaua . Seni on kodanikud ja vabaühendused pööranud tähelepanu seadusandliku ja täitevvõimu tegevusele. Sisulise tähelepanu alt on jäänud välja kohtuvõim. Ligipääs kohtusüsteemile, kohtusüsteemi läbipaistvus ja kasutusmugavus on esmased küsimused, mis aitavad inimestel oma õigusi efektiivselt kaitsta. Nii nagu kogu avalikus halduses tuleb ka kohtusüsteemi toimimisel tõstatada küsimus hea halduse põhimõtte sisust ja selle rakendamisest kohtu igapäevatöös. Projekti esimese etapi ülesanne oli : Kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt. Küsimustike täitmine. Intervjuude tegemine menetlusosalistega. Vaatlejana kaasati tudengeid (eelkõige õigus-ja sotsiaalteaduste valdkonnast) ja vabatahtlikke. Kokku osales küsitlusgrupis enam kui 90 inimest. Seisuga 31.oktoober 2008 külastati 244 istungit. Külastati järgmisi kohtuid: Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Põlva, Võru kohtumajad), Harju Maakohus (erinevad kohtumajad), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Rakvere kohtumajad), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Paide, Haapsalu, Kuressaare kohtumajad), Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Jõhvi Ringkonnakohus. Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, tuginedes küsimustike analüüsile, et üldine suhtumine kohtusüsteemi on positiivne ning kohtumenetlus paistab kõrvalseisjale erapooletu. Küsimusele, kas kohtunik kohtles pooli kohtumenetluses võrdselt vastas 84 % jaatavalt. Samas tuntakse teatavat vajadust sõltumatu järelevalvemehhanismi loomiseks, mille põhjuseks võib olla nii kahanev usaldus võimuharude suhtes kui ka mõnevõrra puudulik läbipaistvus teatavates kohtutoimingutes. Lisaks sellele on lõplikult tagamata kohtuistungite avalikkus, kuna huvitatud isikutel puudub paljudel juhtudel teave kohtuistungite ärajäämise kohta, mis võib takistada osalemist huvipakkuval istungil. Küsitlus näitas, et 24% juhtudest vajasid menetlusosalised tõlki - 37% juhtudel neist tekkis kohtukülastajal probleeme tõlkest arusaamisega, mis võib viidata puudulikule tõlkele. Ühingu arvamus on, et see võib ohustada igaühele kuuluvat põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Formaalne saalis viibimine ei taga ilmtingimata menetlusosalise võimalust asja arutamisest ka sisuliselt osa võtta ning võib seeläbi ohustada poolte võrdsuse põhimõtet kohtumenetluses. Projekti teise etapi eesmärgiks on luua mehhanism ja viia läbi esialgne, riigivõimust sõltumatu, analüüs korruptsioonijuhtumite menetlemise analüüsimiseks. Selgitada välja valdkonnad, mis vajavad põhjalikumat riigivõimust sõltumatut käsitlemist. Projekti “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” toimumisajaks on aprill 2008 kuni september 2009. Projekti "Eesti kohtud osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist" toetab Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond. Lähemalt ühingust: www.transparency.ee
