Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola hinnangul näitas eile avalikuks tulnud dokumendimaffia juhtum, et ametnike tasandil toimuv korruptsioon on Eestis veel elujõuline ning selle kuriteoliigiga tuleb võidelda süstemaatiliselt igal tasemel.
Erkka Jaakkola ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tema hinnangul on Eesti uurimisasutuste korruptsiooniga võitlemise võimekuses toimunud positiivne muutus. "Samuti on tõusnud meie ajakirjanduse võime olla uuriv ajakirjandus ehk täita ühiskondliku valvekoera rolli," märkis Jaakkola.
Eile avalikkuse ette toodud dokumendimaffia juhtum lõhub Jaakkola arvates uskumust nagu oleks Eestist ametkondlik korruptsioon välja tõrjutud ja ainult tegeletakse suurte skeemidega. "Pilt on keerulisem, sest tuleb välja, et meil tegutsevad nii pisikorruptandid kui ka suured korruptandid," tõdes ta.
"Tahaksin pigem öelda, et pisikorruptsiooni juhtumid leiavad aset asutustes, kus puuduvad vajalikud meetmed selle ennetamiseks või tuvastamiseks," märkis Jaakkola, kes nentis, et üksikuid juhtumeid ei suuda riik kunagi ära hoida, kuid süstemaatilise kuritegeliku käitumise vastu on võimalik võidelda küll.
Mitmetasandilist korruptsiooni ei ole kerge ennetada
Kuigi Jaakkola kategoriseeris PPA-ga seotud juhtumi n-ö. pisikorruptsiooni ehk madalama astme korruptsiooni valda, siis Eesti ajakirjandus on seda nimetanud dokumendimaffiaks, kuna tegemist oli keeruka ja konspiratiivse petuskeemiga. Samas tõdes Jaakkola, et ka madamal astmel aset leidev korruptsioon võib olla keerukas.
"Me peame mõistma korruptsiooni ilminguid asjana, mida ei ole võimalik kergelt ennetada. Eriti kui see on ühiskonnas põimunud mitmel erineval tasandil, siis järelikult peavad ennetusmeetmed olema ka üsna keerulised," selgitas Jaakkola.
Tema arvates on eile avalikuks tulnud PPA juhtum hea näide sellest, et organisatsiooni sees on edukalt rakendatud korruptsioonivastast meedet ehk sisekontrolli. "Ennetamismeede on töötanud ja järelikult tuleb nüüd meil vaadelda seda juhtumit laiemas ühiskondlikus kontekstis," ütles Jaakkola.
Iga ühiskonnaliige peab tundma vastutust
Korruptsiooni vastu tuleb võidelda süstemaatiliselt ning iga organisatsioon peaks analüüsima on riskihinnanguid ja vastavalt sellele rakendama ka sobilikke ennetusmeetmeid. "Need peavad olema ulatuslikud, kvaliteetsed ja igal rikkumisel peab olema tagajärg," toonitas Jaakkola.
Ta viitas riigikogu kuluhüvitistega seoses tõusnud debatile. "Riigikogu eetika ja heatava osas võime öelda, et tagajärge ei saabu, sest mehhanism puudub," tõdes Jaakkola.
Kuigi kõige kõrgemal tasemel tegutsevad inimesed peaksid näitama eeskuju, siis ei takista selle kohatine puudumine igal ühiskonnaliikmel võtta vastutust ühiskondliku heaolu eest. "Kõige tähtsam on ikkagi see, et need juhtumid tulevad päevavalgele - kui me ikka näeme korruptsiooni, siis me peame sellest teatama," sõnas Jaakkola.