9.07.2013.a. avalikustas Transparency International 107 riiki hõlmava
ja 114 000 inimese küsitlemisele rajatud avaliku arvamuse uuringu
„Ülemaailmne korruptsioonibaromeeter” tulemused (inglise keeles
„Global Corruption Barometer” ehk GCB).
Korruptsioonibaromeetri uuring viidi esmakordselt läbi 2003.a., aga
seni see Eestit ei hõlmanud. 2013.a. uuringutulemused võimaldavad
esmakordselt võrrelda Eesti kohta kogutud andmeid teiste riikide
vastavate näitajatega.
Uuringust nähtub, et ülemaailmselt on korruptsioon jätkuvalt tõsine
probleem: 27 protsenti vastanutest on viimase 12 kuu jooksul maksnud
altkäemaksu (vastav näitaja pole eelmiste uuringutega võrreldes
paranenud) ja pool küsitletuist leiab, et korruptsiooniolukord on
viimase 2 aasta jooksul halvenenud. Positiivne on see, et 9 vastajast
10-st on valmis korruptsiooni vastu välja astuma ja kaks kolmandikku
neist, kellelt on altkäemaksu nõutud, keeldusid selle maksmisest.
Uuringutulemused kinnitavad, et kuigi korruptsioon on endiselt väga
levinud, on rahvusvahelises plaanis riikides siiski valdavas enamikus
inimesed, kes seda taunivad ning on ka omalt poolt valmis astuma
konkreetseid samme korruptsiooni tõkestamiseks. Transparency
Internationali juht Huguette Labelle sõnas: "Valitsused peavad võtma
tõsiselt oma kodanikkonna hukkamõistu korruptsioonile ja vastama
sellele konkreetsete sammudega läbipaistvuse suurendamiseks ja
vastutuse parandamiseks". GCB 2013 tõi selgelt välja ka poliitika
usaldusväärsuse kriisi -- tervelt 51 riigis maailmas loetakse erakondi
kõige korrumpeerunumaks institutsiooniks.
Eesti osas kinnitab uuring korruptsiooni suhteliselt madalat taset
ülemaailmses võrdluses (viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu maksnud
6 % küsitletutest). Samal ajal leiab Eestis ligi 50 % vastanutest, et
olukord korruptsiooniga on viimase 2 aasta jooksul halvenenud ning
ainult 17 % vastanutest leiab, et Eesti riigivõimu
korruptsioonivastane tegevus on olnud efektiivne.
„Analoogselt paljude riikidega peetakse Eestis kõige korrumpeerunumaks
institutsiooniks erakondi,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti
juhatuse esimees Jaanus Tehver. Erakondadele järgneb kohe
ettevõtlussektor, mis kinnitab, et ühiskond on teadvustanud tõsiasja,
et korruptsioon ei ole olemuselt vaid avaliku võimu teostamisega
seonduv nähtus.
Erakondade usaldusväärsuse küsimuses nendib ühing, et
rahastamisskandaalide käsitlemine erakondade poolt ei ole andnud
tugevat signaali, et teemaga tõsiselt tegeldaks. Samuti on takerdunud
riigikogu liikmete käitumiskoodeksi loomine, mida ühing
Korruptsioonivaba Eesti on tugevalt soovitanud.
„Tõsine probleem on see, et vaid 39 % vastanutest Eestis leiab, et
inimesel endal on võimalik korruptsiooniga võitlemiseks midagi ära
teha,” nentis ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus
Tehver. Selle näitajaga on Eesti küsitlusega hõlmatud 23 EL
liikmesriigi seas üks halvemaid (EL keskmine on 61 %). Ka inimeste
isiklik valmisolek teavitada korruptsioonijuhtumitest on Eestis väga
madal -- seda teeks vaid 52 % küsitletutest, samal ajal kui näiteks
Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias on vastav näitaja üle 90 %.
„Selline ükskõiksus suhtumises korruptsioonivastasesse võitlusse peaks
olema häirekell riiklikele institutsioonidele, sest ühelt poolt loob
see soodsa pinnase korruptsiooni levikuks ja teiselt poolt kujutab
endast olulist takistust kuritarvituste avastamisel ja tõkestamisel,”
ütles Tehver. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on
korruptsioonitaseme alandamiseks vaja avalikkuse võimalikult laia ja
igakülgset kaasamist korruptsioonivastastesse tegevustesse. Samuti on
vaja tegelda korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisega ühiskonna
eri gruppides, näiteks noorte seas. Lisaks mängib suurt rolli igaühe
isiklik panus. Eesti ei peaks olema riik, kus inimesed
kuritarvitustele lootusetult käega löövad.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on ühe tegevussuunana arendanud
korruptsioonist teavitajate programmi (nn vilepuhujate kaitse). Juba
2009.a. tehtud uuringust selgus, et Eesti inimesed ei ole eriti valmis
teatama seaduserikkumistest. Samuti pole piisavat selgust
väärkäitumisest teavitajate kaitse kohta.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev
mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsiooni vastu võitlemine
ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency
Internationali esindaja rolli täitmine Eestis. Ühingu oluline toetaja
on Avatud Eesti Fond.
http://www.transparency.org/gcb2013
Ühing Korruptsioonivaba Eesti / Transparency International-Estonia
info@transparency.ee
tel 611 6020
www.transparency.ee
