21.–23. novembrini toimus Barcelonas iga-aastane korruptsiooniteemaline konverents. Seekordsel konverentsil oli päevakorral teemadena informaatorite kaasamise ja nende turvalisuse tagamise problemaatika ning IT-lahenduste võimalused korruptsiooni tuvastamisel
Konverents on EPACi (Euroopa Partnerid võitluses korruptsiooniga) ja EACNi (Euroopa korruptsioonivastase võitluse võrgustik) korraldatud üritus, kus organisatsiooni ja võrgustikku kuuluvad Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide korruptsiooni vastu võitlevad asutused.
Märkimisväärse tähtsusega oli konverentsil esinenud GRECO (Korruptsioonivastane riikide ühendus) asepresidendi Christian Manquet kõne, mis puudutas ülevaadet GRECO neljanda hindamisvooru senisest käigust.
GRECO esimene hindamisvoor toimus aastatel 2000–2003, mille eesmärgiks oli anda hinnang kolmel teemal: menetlemisega tegelevate asutuste toimimine, teatud ametikohtade immuuniteedi vajalikkus ja uurijate spetsialiseerumine. Teises hindamisvoorus keskenduti peamiselt kolmele teemale, milleks olid konfiskeerimine, avaliku halduse korruptsioon ning juriidiliste isikute vastutus. Kolmandas voorus hinnati kahte teemat: inkrimineerimised ning parteide rahastamise läbipaistvus. Neljandas voorus hinnatakse korruptsiooni ennetamist parlamendi liikmete, prokuröride ja kohtunike seas.
Neljas hindamisvoor algas selle aasta alguses. GRECO eksperdid viibisid 2012. aasta suvel neljanda hindamisvooru raames ka Eestis. Poola, Sloveenia ja UK kohta tehtud esimese vooru hindamised on valmis. Eesti ja Leedu kohta koostatavad raportid tulevad arutamisele 3-7.detsembril aset leidval GRECO istungil.
2013 on GRECOl plaanis teha hindamisvisiidid Rootsi, Slovakkiasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Taani ja Belgiasse. Detailidesse ei ole GRECO-l lubatud enne hindamisraportite avalikustamist minna. Samuti ei ole lubatud osundada konkreetsele riigile hindamisvooru kestel.
Samas on GRECO täheldanud hindamisvoorude ajal riikides kattuvaid üldisemat laadi probleeme. Nendest käsitleti konverentsil järgnevat:
Riigid peavad enam tähelepanu pöörama:
1) korruptsiooni vastu võitlevate üksuste tugevdamisele; riigiametnike varade kajastamise ning deklareerimise läbipaistvamaks muutmisele; huvide konflikti vältimise metoodika väljatöötamisele; parlamendi liikmetele eetikakoodeksi kehtestamisele; parlamendi liikmetele nn lobby reeglite kehtestamisele; kingituste vastuvõtmisega seotud reeglistiku kohaldamisele ja parlamendisaadikutelt immuniteedi kaotamisele.
2) Aususe ja eetilise käitumise suunas liikumisel peab GRECO tähtsaks ka parlamendisaadikute varade deklareerimist detailsemal määral; eetikaalaste koolituste läbiviimist parlamendisaadikutele, so siis teadlikkuse tõstmist; parlamendis komisjoni loomist, mille ülesandeks on saadikute käitumise ja deklareeritud varade monitoorimine.
3) Prokuröride ja kohtunike osas näeb GRECO samasuguste eelpoolmainitud üldiste soovituste rakendamise vajadust.
Konverentsi lõppedes võeti vastu deklaratsioon, millega peeti muuhulgas oluliseks tähtsustada: EPAC/EACN rolli ja sellesse organisatsiooni panustamist; liikmete pingutusi võitluses korruptsiooniga; kuritegude ennetamiseks ja tuvastamiseks kasutatava IT-lahendustesse ja vahenditesse panustamist; Rahvusvahelise Korruptsioonivastase Akadeemia arengut.
Taustaks
EPAC on iseseisev organisatsioon korruptsiooni vastu võitlevate ja politsei järelvalvega kokkupuutuvatele asutustele Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu liikmesriikidele. Alguse sai EPAC 2001 aastal. EACN kasvas välja Euroopa Liidu Nõukogu otsusest (EU Council Decision 2008/852/JHA) oktoobris 2008, et kujuneda ametlikuks võrgustikuks EPAC liikmetele. Esimestel aastatel oli liikmete arv EPACis väike. See on aastate jooksul oluliselt suurenenud ja tänaseks on EPACis 63 liiget EL ja Euroopa Nõukogu riikidest. EACN hõlmab täna 48 korruptsiooni vastase võitlusega tegelevat asutust EL riikidest ja lisaks veel OLAF (European Anti Fraud Office). Eestist on EACN liige Riigiprokuratuur ja EPAC/EACN liige Politsei- ja Piirivalveamet.
GRECO loodi 1999. aastal Euroopa Nõukogu poolt eesmärgiga luua selline organisatsioon, kes jälgiks riikide valmidust järgida Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaseid standardeid. GRECO eesmärk on täiustada oma liikmete võimekust võitluses korruptsiooniga, monitoorides nende vastuvõtlikkust EN korruptsioonivastastele standarditele. Selleks kasutab GRECO kahepoolset dünaamilist hindamise protsessi ja teatavat laadi survet. Selline moodus aitab riikidel tuvastada puudujääke rahvuslikul korruptsioonivastasel strateegial ja poliitikal, annab võimaluse kohesteks seadusandluse täiendusteks, ühiskondlikeks reformideks ja praktilisteks muudatusteks.
GRECO hindamisel on kolm taset:
1) riigile antakse soovitused ja võetakse vastu hindamisaruanne e evaluation report;
2) kontrollitakse, kas soovitused on täidetud ja võetakse vastu vastavusaruanne e compliance report;
3) kui mõni soovitus jäi täitmata vastavusaruande põhjal, siis vaadatakse need üle ja võetakse vastu nn lisa vastavusaruanne e addendum report.
Hindamisprotseduuriks moodustatakse iga riigi jaoks mitmeliikmeline ekspertide meeskond, kes külastab vastava riigi asutusi ning kohtub ametnike, poliitikute, mittetulundusühenduste esindajate ja teistega.
Lisaks sellele peab GRECO ka platvormi, mille abil jagatakse parimat praktikat nii korruptsiooniga preventiivsel moel tegelemiseks kui ka võitluses selle vastu.
GRECO liikmelisus ei ole piiratud EN liikmesriikidega. Täna on liikmeteks kokku 49 riiki: 48 Euroopa riiki ja USA. Eestit esindab GRECO-s Justiitsministeerium.
Mati Ombler
Korruptsioonikuritegude büroo juht
Keskkriminaalpolitsei
