Riik nõudis koolitusel Hollandist rääkimist, aga pädeva inimese olemasolu teda ei huvitanud.
Eesti Päevaleht kirjutas laupäeval sellest, kuidas riigikantselei ja rahandusministeerium korraldasid hanke valitsuskommunikatsiooni puudutava koolituse korraldamiseks. Hanke võitis firma, mis annab tööd mõne kuu eest valitsuse PR-masina tippjuhi kohalt lahkunud Martin Jaškole. Valitsuskommunikatsiooni erikursuseks nimetatava neljapäevase koolituse korraldamise eest sel ja tuleval aastal maksab riik välja 60 000 eurot. Lepingu võitnud PR-firmad Peegel ja Partnerid OÜ ning Corpore AS osalesid riigihankel ainupakkujana.
On üsna tähelepanuväärne, miks niivõrd kopsaka riigilepingu saamiseks otsustas pakkumise teha vaid üks ettevõte. Ehk võis üks põhjus olla riigihanke väljakuulutamise ja pakkumiste esitamise vahele jäänud üpris lühike aeg.
Pakkuja ei täitnud nõuet
Uurides aga riigihankedokumente lähemalt, paistab silma veel üks üpris huvitav tõsiasi. Nimelt olid riigikantselei ja rahandusministeeriumi koostatud hankedokumendid üsna detailsete nõudmistega. Eriti kindlas kõneviisis nõuti, et pakkuja koolitus peab sisaldama tervet peatükki, mis keskendub kitsalt „Hollandi näitele”. Toodi välja teemade loetelu, mida erikursuse programm peab sisaldama: „Avaliku diplomaatia roll ühtses valitsuskommunikatsioonis, lähtudes Hollandi näitest. Koolitusel osalejad saavad ülevaate Hollandi avaliku diplomaatia süsteemist ning sõnastavad töötubades Eesti avaliku diplomaatia võimalikud arengusuunad.”
Selge see, et võitnud pakkumises peaks olema selgelt sõnastatud, kes, kuidas ja mida räägib Hollandi avaliku diplomaatia näitest. Riigihankel nõutu sõnastus ei jäta just palju ruumi arutlemiseks: Hollandi avaliku diplomaatia süsteemist saab rääkida ikkagi keegi, kes on asjaga seotud. Kuigi sõlmitud lepingus on tõepoolest eraldatud üks päev justkui Hollandi näite arutamiseks, seisab esineja koha peal: „Koolitaja Hollandi välislektor TBC” (ingl to be confirmed, ee kinnitamisel – toim).
See tähendab, et lepingu sõlmimise ajal ei suutnud Peegel ja Partnerid OÜ ette näidata, et neil on kindlalt olemas inimene, kes võib Hollandi näidet tutvustada. Just sellisele lepingule panid käed riigi nimel alla rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ning valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Bowden.
Asja Eesti Päevalehele rahandusministeeriumist selgitanud Peedu ütles, et selle hanke puhul ei ole juhtunud midagi ebakorrektset.
„Hankedokumentides nõuti, et koolitus pakuks nn Hollandi kogemust. Koolitajalt ei nõutud Hollandi kogemust,” selgitas ta peent juriidilist vahet. Seetõttu oli Peedu sõnul täiesti piisav, et lepingusse sattunud koolituse programmis oli kirjas Hollandi-teemaline päev.
TAUST
Hollandi näite taga ühtne logo
Kuigi hankedokumentides pole seda otseselt Hollandi näitest rääkides mainitud, sõnas riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Bowden, et selle kajastamise soov tekkis osaliselt sealsest kogemusest valitsusasutuste ühtse logoga tegelemisel.
„Holland oli üks esimesi Euroopa riike, kes ühtlustas valitsusasutuste visuaalse identiteedi ning tegi seda väga laiapõhjaliselt. Valitsuse visuaalse identiteedi ühtlustamine on ka Eestis hetkel käsil,” rääkis ta.
Allikas: EPL.Online