Avaldame täispikkuses arvamusartikli avalike vahendite kasutamise kohta kohalike omavalitsuste valimistel, mille autoriks on KVE juhatuse esimees Taavi Saat. Artikkel on kättesaadav ka siin.
Avalike vahendite kasutamine kohalike omavalitsuste valimistel – mida valija peaks teadma?
Kohalike omavalitsuste valimiste eel kerkib ikka ja jälle esile küsimus: kas ametisolevad poliitikud kasutavad ausalt ja läbipaistvalt avalikke vahendeid või muudetakse need varjatult enda kampaaniavahenditeks?
Avalikud vahendid ei tohi muutuda valimisreklaamiks
Omavalitsustel on õigus ja kohustus informeerida oma elanikke. Paraku võib valimiste eel juhtuda, et ametis olevad poliitikud hakkavad kohalike meediakanalite, ametlike väljaannete või omavalitsuse eelarve toel edastama sõnumeid, mis teenivad rohkem nende enda populaarsust kui avalikkuse huvi. Kui poliitiline kommunikatsioon ja ametlik teavitustöö segunevad, kaotab valija võimaluse eristada, mis on neutraalne teave ja mis on valimisreklaam.
Valija roll – kriitiline pilk
Valijana tasub olla tähelepanelik. Kui kandidaadid kasutavad valimiseelsel ajal järsult rohkem meediapinda või eelarvelisi vahendeid oma saavutuste esitlemiseks, tuleks küsida, kas tegemist on tegeliku informeerimise või varjatud kampaaniaga.
Samuti võiks igaüks kriitiliselt hinnata, kuidas kandidaat on varem käitunud:
-
Kas tema otsused on olnud läbipaistvad või pigem kaheldavad?
-
Kas tal on olnud kalduvust kasutada ametipositsiooni isiklike huvide edendamiseks?
-
Kas ta on pigem võimu teenija või kogukonna teenija?
Võim ja võimuiha
Valimiste puhul tasub mõelda ka sellele, millised motiivid kandidaati juhivad. Kui poliitik on loonud endale karjääri ainult poliitikast elamiseks, võib tal tekkida kiusatus lubada igale sihtrühmale „kõike“, et positsiooni säilitada. Selline käitumine ei teeni kogukonna pikaajalisi huve, vaid ainult isiklikku püsimist võimul.
Pikalt võimulolijate risk
Nii rahvusvaheline kui ka kodumaine kogemus näitab, et pikalt võimul olnud isikud muutuvad sageli korruptsiooniohtlikuks. Seda eriti juhul, kui nad on kaua samal ametikohal püsinud ning loonud tihedaid võrgustikke ja sõltuvussuhteid. Põhjus on lihtne: aastatega tekivad tutvused ja oskused, mis võimaldavad oma tegevusi varjata. Presidendi ametiaeg on seadusega piiratud, et vältida liigset võimu koondumist ühe inimese kätte. Miks ei võiks sarnast põhimõtet kaaluda ka kohalikes omavalitsustes või laiemalt riigivalitsemises? Vahepealne varumeeste pingil olemine annaks võimaluse uutele inimestele ning aitaks vähendada liigset sõltuvust ühest isikust või grupist. Jah, see on keeruline, kuna kogukonnad on väikesed ja kogukonna liikmete enda initsiatiiv pole alati kõrge. See raskendab sobivate kandidaatide leidmist, kuid on siiski kaalumist väärt.
Kokkuvõtteks soovib Korruptsioonivaba Eesti rõhutada, et valija käes on kõige tugevam kontrollimehhanism – hääl. Enne otsuse langetamist tasub mõelda, kas kandidaat (aga ka erakond või valimisliit, keda ta esindab) on kasutanud avalikku vara kogukonna heaks või enda isikliku kampaania huvides. Samuti tuleks hinnata tema senist käitumist, läbipaistvust ja valmisolekut tegelikult teenida oma kogukonda, mitte üksnes võimu enda käes hoida.
Ainult nii saab kohalike valimiste kaudu tagada, et avalikud vahendid jäävad teenima avalikku huvi.