Seisukoht tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõule

Ühing Korruptsioonivaba Eesti esitas 13.10.2023 Riigikogu õiguskomisjonile seisukoha tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõule.

 

Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti (KVE) on tegelenud vihjeandjate kaitse edendamisega alates 2009. aastast, tehes selleks koostööd nii avaliku kui erasektoriga. Ühing on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International akrediteeritud esindaja Eestis ning kuulub assotsieerunud liikmena rahvusvahelisse vihjeandjate kaitsega tegelevate organisatsioonide võrgustikku Whistleblowing International Network (WIN). Koostöös katusorganisatsioonidega on KVE viimastel aastatel kaasa rääkinud nii antud seaduseelnõu aluseks oleva EL direktiivi loomes kui andnud sisendit ja tagasisidet selle Eestis kohaldamisele.

KVE peamine eesmärk tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse seaduse eelnõu analüüsimisel on ühingu enda praktikast töös vihjeandjatega ning rahvusvahelistest printsiipidest lähtuvalt tagada, et teavitamine oleks turvaline ning kaitse kohaldumise tingimused võimalikult lihtsasti arusaadavad ka tavainimesele. Seda olulisem on see Eesti ühiskonnas, kus teavitamisega seostatakse ka nõukogudelikku pealekaebamist. Tahame toonitada, et teema käsitlemisel tuleb järjekindlalt ja selgelt eristada režiimi kindlustamiseks ja teisitimõtlejate kõrvaldamiseks sisse seatud propagandameetmeid demokraatlikus riigis toimuvast ebaseaduslikust tegevusest teavitamisest.

Arvestades, et oleme kahe viimase EL liikmesriigi hulgas 27-st, kus pole teavitajate kaitse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta) üle võetud ja seadus vastu võetud, toetame tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduseelnõu kiiret menetlemist ja vastuvõtmist.
Pea kahe aasta jooksul oleme toetanud eelnõud kujul, mille puhul oleks tegemist horisontaalse seadusega, mis kataks nii väär- kui kuriteod, pakuks kaitset paljudele isikutele ja paneks organisatsioonidele kohustuse läbi mõelda, kuidas vihjeid vastu võtta ja neid menetleda. Erinevalt direktiivi otsesest kohaldamisest tuleb arvestada õigusselguse printsiibiga, tänu millele on tavakodanikul võimalik seaduse eesmärgist ja kohaldamisest aru saada.

Soovime tähelepanu juhtida viimasele olulisele muudatusele eelnõu ettevalmistamisel ja kokkupanemisel, mille kohaselt eelnõu sisuline kohaldamisala on oluliselt piiratud ning taandatud vaid sellistele tööalastele rikkumistele, mis on omakorda seotud vaid Euroopa Liidu õiguse rikkumisega. Just igasugusest tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse seaduse alusel peaksid saama kaitse kõik inimesed, kes tööalases kontekstis aset leidnud rikkumisest teada annavad. Direktiivi kitsama ülevõtmise korral on teavitajale esitatud väljakutse orienteeruda rohkem kui 140 Euroopa Liidu õigusaktis. Säärases õiguslikus rägastikus oleks tulevikus tegemist nii teavitajatel kui teavituse menetlejatel, eristamaks, kas konkreetne rikkumine mahuks seaduse kohaldamisalasse või mitte. See pärsiks nii kodanikujulguse kasvu kui suhtumiste ja hoiakute üldist muutumist, sest rikkumise all kannatajad või selle tunnistajad ei pruugi rikkumisest teavitamise korral kaitse saamises kindlad olla või võivad kaitsest sootuks ilma jääda.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praeguse sõnastuse puhul (§ 8 lg 2 p 2, kuigi seletuskirjas on seda laiendatud) peavad vihjeliini looma üle 10 000 elanikuga kohalikud omavalitsused ehk vaid 32 omavalitsust 79-st. Teise kriteeriumiga ehk üle 50 teenistujaga omavalitsusi on aga veelgi vähem ehk vaid 14. Samas leiavad paljud korruptsioonijuhtumid aset just kohalikul tasandil, kus isegi rikkumist märgates ei juleta sellest väikeses kogukonnas teada anda. Samas on praeguse eelnõu teksti järgi võimalik ka see, et mõni omavalitsus ei pea looma kanalit, aga selle haldusalas olev üle 50 töötajaga asutus peab (nt kool). Et mitte tekitada ebavajalikku segadust, soovitame teksti muuta nii, et igas omavalitsuses eksisteeriks üks keskne liin, mida saavad kasutada ka omavalitsuse ametiasutused ja nende hallatavad asutused.

Soovitame veel kord kaaluda (§ 21), kas praegusel hetkel kehtivad tsiviilõiguslikud meetmed pole juba asutusesiseste sanktsioonide rakendamiseks piisavad. Leiame, et iga organisatsiooni enda otsustada olevad asutusesisesed meetmed on juba piisavalt heidutavad ja proportsionaalsed, mille abil valeteadete esitamist ennetada või nende esitajat sanktsioneerida. Lisaks võivad taolised lisameetmed mõjuda ühe võimaliku survemeetmena just teavitajale heidutavalt ning viia kas teavituse mitteedastamise või asutusevälisele kanalile teavitamiseni, mis pole aga kõige lähem koht probleemi lahendamiseks.

Palume eelnõu menetlemisel arvestada, et tööalasest rikkumisest turvalisel teavitamisel on korruptsiooni ja pettuste ennetamisel hulgaliselt kasutegureid nii seotud organisatsioonile kui ka ühiskonnas laiemalt, neist olulisematena toome esile:
1. pühendumuse ausale organisatsioonikultuurile ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele
2. skandaalide, mainekahju ja materiaalse kahju ennetamise ja leevendamise
3. riskide maandamise pideva tõhustamise
4. organisatsioonikultuuri järjepideva parandamise
5. rikkumiste ennetamise ja seeläbi väiksema ressursikao
6. probleemide varajase avastamise
7. pahatahtlike infolekete meediaruumi jõudmise vähendamise
8. kohtuvaidlustest ja järelevalvest tulenevate kulude ja kompensatsioonide vähendamise
9. organisatsiooni maine säilitamise ja parandamise

Seaduse vastuvõtmist toetavad Euroopa Komisjoni 2023.a Eri-Eurobaromeetri tulemused, mis ilmestavad kodanike suhtumist korruptsiooni. Küsitluses uuriti, miks inimesed võivad korruptsioonijuhtumitest mitte teavitada ning 20% vastanutest leiab, et puudub kaitse juhtumitest teatanud isikutele, 19% ei tea, kellele teavitada, 15% leiab, et teatakse juhtumitest, kuid nendest ei anta teada ja 48% leiab, et raske on midagi tõestada. Põhjamaade ärieetikauuringu Nordic Business Ethics Survey 2022 Eesti kohta kogutud andmetest selgub, et 53% vastajatest on täheldanud ebaseaduslikku tegevust töökohas.

Eelnimetatud põhjustel omab seaduseelnõu vastuvõtmine ausa ja läbipaistva organisatsioonikultuuri vaates äärmiselt olulist kaalu.