Transparency Internationali täna avaldatud 2022. a korruptsioonitaju indeksis püsib Eesti eelmise ja üldiselt ka viimaste aastatega võrreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga.
Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide kõrgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele. Aastate jooksul ei ole keegi 100 punkti välja teeninud, kuigi Põhjamaade liikumine selle eesmärgi suunas on tuntav. Korruptsioonitaju indeks näitab, et enamik riike ei ole enam kui kümne aasta jooksul teinud korruptsiooniga võitlemisel edusamme või ei ole üldse saavutanud edu ning enam kui kaks kolmandikku riikidest on saanud alla 50 punkti 100-st.
“Sel korral ei ole meie jaoks olulisi muudatusi toimunud, seda nii edasiliikumise kui tagasilangemise osas. Hoiame stabiilselt oma positsiooni, mis viitab veidike uinunud olekule ning kutsub üles värsketele initsiatiividele. Kui 2012. aastast on Eesti punktisumma kasvanud 10 punkti võrra, siis alates 2018. aastast oleme jäänud pigem kindlale positsioonile. Positsioon pole küll halb, kuid saaks oluliselt paremini,” kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.
2022. aastal anti avalikkusele vaba ligipääs äriregistri andmetele, mis teenib ettevõtete omandisuhete avalikustamise kaudu korruptsiooni- ja rahapesuriskide tõhusamat tuvastamist. Samas on kõrvale jäetud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu menetlemine, erakonnaseaduse muudatuste elluviimine ning lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ning juurutamine parlamendis ning kohalikes omavalitsustes. Nimetatud tegevusetus kätkeb endas jätkuvalt ohtusid poliitika hõivamiseks, ebaseaduslike rahavoogude levimiseks ning kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise põhimõtetest irdumiseks.
„Loodame, et sedavõrd oluliste seaduste ja juhiste tõhustamine ja loomine tõstavad juba üsna pea valitsemise ja avaliku sektori usaldusväärsust ja vastutavust poliitikaotsuste tegemisel ning tagavad igaühele parema ligipääsu otsuste tegemise protsessidele, valitsemist puudutavatele andmetele ja võimaluse ilma liigse hirmuta kogetud või tuvastatud rikkumistest teadaandmiseks,“ lisas Evestus.
Transparency International on sel korral sisulise teemana välja toonud korruptsiooni, konfliktide ja julgeoleku vahekorra. Korruptsioon õõnestab usaldust valitsuste vastu ja nende suutlikkust kaitsta avalikkust, põhjustades suurenenud julgeolekuohte. Teisest küljest loob konflikt võimalusi korruptsiooniks ja muudab valitsused vähem suuteliseks sellega tegelema. Seega kujutab korruptsioon endast ohtu riiklikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, muutes korruptsioonivastased jõupingutused välis- ja sisepoliitika lahutamatuks osaks, seades esikohale läbipaistvuse, järelevalve ning kodanikuühiskonna täieliku ja sisuka kaasamise.
Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2022 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse vaata Transparency Internationali kodulehelt: 2022 Corruption Perceptions Index.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
