Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu on oluline samm erakondade rahastamise järelevalve tõhususe suurendamisel ja sellega tuleb edasi liikuda, kirjutab KVE liige Norman Aas Postimehes.
Kinni 2014. aastas
Tänu kümme aastat tagasi loodud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) ja selle teatud mõttes isegi ootusi ülatanud tegevusele on erakondade rahastamise järelevalve võrreldes varasemaga olulisel parem. Sellegi poolest näeme, et erakondade ja võimuinstitutsioonide usalduskrediit võiks paraneda.
Näiteks leiab 46% Eesti elanikest, et valitsemine toimub kitsastes erahuvides (Global Corruption Barometer 2021). Erakondade rahastamise kaudu poliitikate ostmise välistamiseks nii tegelikkuses kui näiliselt on oluline pidevalt edasi arendada rahastamise läbipaistvust ja järelevalvemeetmeid selle üle.
Viimast korda tõhustati erakondade rahastamise järelevalvet 2014. aastal. Kaks viimast riigikogu koosseisu ei ole ühegi reaalse seadusemuudatuseni aga enam jõudnud, kuigi erinevaid arutelusid on olnud, sh ERJK ärakaotamise üle, mis oleks aga selge vähikäik.
Kuigi seaduste stabiilsus on ka väärtus omaette, on viimase 10-ne aasta jooksul siiski välja koorunud mitmed praktilised kitsaskohad, mida tuleks parandada ja ühing Korruptsioonivaba Eesti pooldab seetõttu eelnõuga kiiret edasiliikumist veel enne kevadisi valimisi selle parlamendikoosseisu jooksul.
Konkreetsed sammud
Esiteks tuleb suurendada ERJK järelevalvepädevust, sh anda talle kolmandatelt isikutelt andmete küsimise õigus. Täna saab andmeid pärida vaid erakonnalt, valimisliidult või kandideerinud isikult. Samas ei saa hetkel infot nõuda nt valimiskampaania korraldanud meediaagentuurilt kampaania maksumuse kohta või küsida annetuse tegijalt annetuse päritolu.
Teiseks tuleb määratleda selgemalt erakondade sidusorganisatsioonid, kuna kogemus näitab, et erakondade ja valimiskampaaniate toetamine võib toimuda ka läbi nende.
Praegune seaduses olev sidusorganisatsiooni mõiste on täiesti ebaõnnestunud, kuna selle alla ei lähe isegi erakondade kodulehtedel välja toodud noorte-, naiste- ja muud ühendused, mistõttu ei maksa imestada, et ametlikult on Eestis täna null erakondade sidusorganisatsiooni. Palju neid tegelikult on, ei tea aga keegi.
Oluline on ka keelatud annetuste selgem defineerimine ning nende koos intressidega riigieelarvesse kandmise süsteemi tõhustamine, samuti vajadusel erakondade riigieelarvelise eraldise vähendamine. Rikkumistele peavad järgnema senisest selgemad sanktsioonid, mis suunaksid erakondi ausalt käituma ega laseks rikkumise kaudu saavutatud (valimis)edu karistamatult ära kasutada.
Toimiv demokraatia koos erakondade rahastamise läbipaistvusega on väärtus, mida ei saa kuidagi alahinnata, seda eriti viimaste Venemaa agressiivsete sammude taustal ja püüdega teiste riikide poliitikamaastiku mõjutada. Kuigi arusaadavalt on muutunud julgeolekuolukorras valitsusel ka palju uusi prioriteete, ei ole eelnõuga tõstatatud teemade tähtsus kuidagi vähenenud. Pigem vastupidi!