ÕPILASTE KAASAMINE
Õpilaste kaasamise tähtsusest oskavad juba kõik rääkida, kuid sisulise kaasamiseni jõutakse harva, märgiti selle arutelu sissejuhatuseks. Siit ka põhjus, miks kõigepealt arutati seda, mida kaasamise asemel tegelikult tehakse
Mis ei ole kaasamine?
Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar tõi näite, kuidas õpilastelt ja lastevanematelt küsitakse, kuhu nad tahavad ekskursioonile minna. Õpilased ei oska midagi öelda, aga õpetaja usub, et kaasas õpilasi. Või küsitakse lastevanemate arvamust, kuid otsuse tegemisel seda arvesse ei võeta. Ka see, kui kool räägib lastevanematele, missugustel õpilastel on halvad hinded, pole kaasamine. Üldine suundumus on, et kool paneb nii õpilase kui ka lapsevanema paika.
Omaette küsimus on vene õppekeelega kool, kus kaasamist lausa kardetakse. Näiteks ei anta edasi infot, mis annaks õpilastele võimaluse aktiivselt tegutseda. Kardetakse, et õpilased muutuvad liiga nõudlikuks ja kui nende nõudmisi ei täideta, hakkavad streikima. Tegelikult peab kool olema just see platvorm, kus üheskoos asju arutades jõutakse otsusteni, mis sobivad kogu koolile.
Keelekümbluse õpetaja Aleksei Jašin: „Kaasamine ei ole kaasamise tähtsusest rääkimine. Kaasamine on kultuuri osa, see tuleb läbi teha ja seda tuleb läbi elada. Kui inimesed on kaasamise läbi elanud, suudavad nad seda taastoota. Kõige parem, kui tegevustesse kaasamine algaks juba lapsepõlvest.“
Kas õpilased tahavad, et neid kaasataks?
Õpilasesinduste liidu juht Anette Viin ütles, et õpilased tahavad olla kaasatud, kuid õpetajad vahel ei väärtusta seda. Kui õpilasesindus korraldab toreda ürituse, kahetseb mõnigi õpetaja, et väärtuslikku tunniaega läheb raisku. Tegelikult annavad õpilaste korraldatud asjad motivatsiooni ja julgust oma seisukohti välja tuua, ja see on kaasamisel ju oluline.
Aleksei Jašin: „Kui mina veel Mustamäel koolis käisin, ei läinud me kunagi juhtkonnale ettepanekuid tegema. Esiteks sellepärast, et meil oli hea kool, aga ega me ei teadnudki, et saab ettepanekuid teha.“
Koolis on palju õpilasi ja loomulikult ei saa juhtkond iga õpilasega eraldi arvestada. Kuid klassis saab iga õpilane oma arvamuse välja öelda, seda selgitada ja oma esindajale edasi öelda. Õpilased peaksid endale teadvustama, et õpilasesinduse esindaja peab olema kõigi koolile tähtsate otsuste tegemise juures.
Kuidas saab kaasamist toetada?
HTM-i andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm märkis, et õpilased võiksid küll klassiekskursiooni koha välja pakkuda ja selle üle ka hääletada, aga kaasata tuleb siiski rohkem. Näiteks on mitmes koolis katsetatud kaasavat eelarvet, ja see on juba tõeline kaasamine, kui õpilased hääletavad kooli raha kasutamise üle.
Alustavat õpetajat toetava MTÜ juht Triin Noorkõiv toonitas, et tuleb lähtuda põhimõttest: kõike, mida õpilased suudavad teha ise, nad teevadki. Klassijuhataja võiks iga päev ühe õpilase käest küsida, kuidas tal läheb ja mida õpilane tahaks oma koolis muuta. Kuu ajaga oleks kogu klassiga räägitud.
Irene Käosaar: „Õpetajate toas võiks olla kaasav õhkkond. Seal võiks olla teemaks õpilaste soovid ja ettepanekud, mitte hinded ja halb käitumine. Arvesse võiks võtta ka õpilaste neid ettepanekuid, mida tõenäoliselt ei ole võimalik ellu rakendada, sest vigadest õpitakse.“
Triin Noorkõiv: „Kaasamine eeldab koostöö formaatide tundmist: ideekorje, ajurünnak jt. Need võtted aitavad kaasamise läbielamiseni jõuda.“
Reemo Voltri: „Õpilastelt tuleb küsida tähtsaid asju. Me oma koolis ei küsi ainult ekskursioonide kohta, vaid õpilased osalesid ka hindamisjuhendi koostamisel. Kusjuures ükski õpilane ei arvanud, et tuleks kõigile lihtsalt viied panna, vaid tehti väga asjalikke ettepanekuid.
Publikust lisati, et õpilased võiksid otsustada ka seda, mis kell tunnid algavad, kas remontida kooli võimlat või raamatukogu, mis valikained peaks koolis olema jms. Seda kõike tuleks õpilastelt küsida.“
Aleksei Jašin lisas, et kui juhtkond kardabki õpilasi kaasata, siis õpetaja saab seda tunnis ikkagi teha.
Õpilasi saab kaasata ka õpetamisse. Vanemad õpilased võivad olla nooremate tuutorid. Õpilased saavad õpetajale soovitada, missugust õppemeetodit nad mingi teema omandamisel kasutada soovivad, õpilased saavad rühmadena õppides õppida üksteist õpetades jne.
Loe artiklit Õpetajate Lehest.