Parteid parema meelega ei laseks kehtiva kriminaalkaristusega isikuid oma valimisnimekirja, aga kontroll on liiga tüütu ja kulukas. Seadus piirab rahvaesindajaks pürgida ainult vangidel.
Pühapäeval lõppevatel kohalike omavalitsuste valimistel saab üle 10 000 kandidaadi seast peaaegu igas piirkonnas valida volikokku oma esindajaks mõne varem kriminaalkorras karistatud või lausa kehtivat kriminaalkaristust kandva inimese.
Eesti Päevaleht tuvastas selliseid kandidaate üle Eesti ligi 150, kuid neid on ilmselt veel rohkem, sest meie kasutasime otsinguks ainult Riigi Teatajas leiduvaid avalikke kohtulahendeid.
/../ Valija vastutab
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Carina Paju sõnul on korruptsiooniennetuslikust seisukohast probleem, kui kohalike omavalitsuste juhtimisse valitakse just korruptsioonis või mõnes majanduskuriteos süüdi mõistetud isikuid.
„Kuna avalik sektor ning valitsemine peavad olema eeskujuks kogu ühiskonnale, on oluline, et otsustajad oleksid usaldusväärsed ja ausad inimesed. Kõige lihtsam viis oleks tõesti seadust karmistada, keelates kandideerimast inimesi, kellel on kehtiv kriminaalkaristus,” nõustus Paju.
Praegu aga oleneb tema sõnul palju erakonna või valimisliidu enda eetilisest tunnetusest ning taustatöö põhjalikkusest.
„Enesekorraldusliku meetmena võib kandidaadilt koguda deklaratsioone, mis kinnitaks kandideerimiseks sobilikku tausta. Nõudeid karmistamata on aga ka iga kodaniku ülesanne teha niivõrd palju eeltööd kui võimalik, et anda oma hääl laitmatu mainega isikule ning mitte unustada tõsiseid kuritegusid, nagu korruptsiooni – isegi kui tegu on karismaatilise ja tõhusa kandidaadiga,” selgitas Paju.
Loe tervet artiklit Eesti Päevalehest.