Ootame koole järgmisesse lendu! Seekord keskendume Integratsiooni SA toel eestivene noortega koolidele, kes soovivad senisest enam õpilasi kaasata ning pakkuda neile demokraatliku osalusviiside kogemust. Koolidele pakume omalt poolt:
- Projekti läbiviimise ajal tuge ja juhendamist ning töötubade läbiviimist Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Kogu poolt
- Ajakava, tingimuste ja ideede esitamise jaoks vajaliku juhendmaterjali iseseisva töö toetamiseks
- Kolme demokraatiatrenni kooli kohta, et arendada õpilaste oskusi osaleda, kuulata, kompromisse teha ja kaasa tõmmata
- E-platvormi ideede esitlemiseks ja hääletamise läbiviimiseks koos IT-toega
Sooviavaldusi ootame 4. oktoobrini aadressil carina.paju@transparency.ee.
Õpetajate Lehe toimetaja Raivo Juurak viis kõigi eelmisel õppeaastal osalenud koolide ning projekti koordinaatoritega läbi intervjuu, mis jõudis tänaseks leheveergudele. Loe artiklit siin. Avaldame täismahus.
Õpilased kooli eelarvet koostama!
17.09.2021 Raivo Juurak
Eelmisel õppeaastal otsustasid Tartu Annelinna gümnaasiumis, Tallinna Rahumäe põhikoolis, Keeni põhikoolis ja Rapla gümnaasiumis just õpilased, kuidas üht osa kooli eelarvest kasutada.
Summad, mis õpilastele selle projekti raames eraldati, ulatusid paarisajast eurost paari tuhandeni. Ei ole ju palju, kuid õpilased said nendes piirides ikkagi pakkuda välja ning rakendada ellu ideid, mis koolielu paremaks muutsid. Kaasava eelarvestamise projekti koolidele algatasid vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti ja SA Eesti Koostöö Kogu ning nende eestvedamisel valmis nelja kooli kogemuste põhjal ka kaasava eelarvestamise käsiraamat koolidele. Nüüd oodatakse uusi koole liituma.*
Missuguse kogemuse kaasav eelarvestamine õpilastele ja õpetajatele andis, selle üle arutlevad Rapla gümnaasiumi õppekorraldusjuht Mari Palu ja vilistlane Lisandra Tomson, Keeni põhikooli õpetaja ja huvijuht Kaija Tamm, Rahumäe põhikooli õpetaja Erika Tafenau, Annelinna gümnaasiumi õpetajad Jana Jõgeva ja Veronika Kim ning Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju ja Eesti Koostöö Kogu demokraatia valdkonna ekspert Kadri Org.
Mida tahtsid lapsed oma koolis paremaks teha?
Lisandra Tomson: Meil Rapla gümnaasiumis taheti koolimajja akvaariumi, sest kalad ja loomad pidid inimesi rahustama. Sooviti ka pingpongilauda, lauamänge, uusi vaba aja veetmise võimalusi jms. Minu meeskonnale meeldisid väga ka õuetoolid, kuid raha oli ainult ühe tooli jaoks, teise jaoks jäi natuke puudu. Küsisime siis ettevõtte käest, kas saab äkki natuke allahindlust. Rõõmsa üllatusena saime kahe tooli asemel koguni neli.
Mari Palu: Rapla õpilaste soov olid veel kohvimasin, pleedid, puhvet, jõusaal, õppereisid, massaažitool, karaoke, teraapiakoer, toataimed, prügi sorteerimine, uued arvutihiired, kiirtoiduautomaat, õuevalgustid, võimendiga akustiline kitarr, kott-toolid jne. Need olid esialgsed ideed, mis kaasavat eelarvestamist tutvustavates töötubades välja käidi. Lõpphääletusele jõudis neli ideed, mille hulgast valiti hääletamise tulemusena välja kõige populaarsemad. Nii osteti meie koolile lõpuks lauatenniselaud ja välitoolid. Lauatenniselaual oli vahva reklaamlause „Laksa nii, et oleks laksatud!“. Võib-olla mõjutas ka see hääletajaid.
Kaija Tamm: Keeni kooli õpilastel oli 11 ideed ja kõik said lõpuks ka hääli: jalgpallid võimlasse, poksikotid stressi maandamiseks, ronimissein, kott-toolid algklassidesse ja kott-tool-täring aulasse, pesakiiged, miniloomaaed, osavusrada, akvaarium, lauamängud, palklaud koos pinkidega, õhuhokilaud. Meid üllatas, et ideekonkursi võitis esimese klassi õpilaste miniloomaaia idee. Tore oli jälgida, kuidas esimese klassi lapsed projekti käigus järjest julgemaks muutusid. Miniloomaaia idee esimesel esitlusel vaatas õpilane aeg-ajalt küsivalt õpetaja (mentori) poole, kuid teist korda esinedes enam mitte. Kaks esitlust oli sellepärast, et kõik huvilised ei mahtunud eriolukorrast tingituna korraga saali ära.
Jana Jõgeva: Annelinna gümnaasium on äsja renoveeritud ja algul mõtlesime, et meil ei ole kaasavat eelarvestamist vaja, sest meil on kõik olemas. Aga selgus, et õpilased nägid seda teistmoodi. Võitis õhuhokilaua idee. Kätte saime selle kevadel viimasel koolipäeval, kui õpilased olid juba koju läinud. Tartu Postimees tahtis lauast nii väga pilti ja lugu teha, et pidime lapsed tagasi kooli pildi peale kutsuma. Tuleb tunnistada, et koolivaheajal juunis mängisid õpetajad ise seda õhuhokit. Hirmus kahju on, et meie õpilaste eelarvesse ei mahtunud suure pudeli kujuline pudelikoguja. Sinna kogutud taara eest saadud raha oleks läinud heategevuseks.
Erika Tafenau: Rahumäe koolis renoveeritakse kaasava eelarvestamise käigus õuesõppeklass, soetatakse koolihoovi võrkkiiged ning luuakse muusikalised vahetunnid ja kooliraadio. Kuna koolil oli niikuinii plaanis õuesõppeklass taastada, siis ühtisid õpilaste ideed kooli plaanidega. Ettepanekuid teinud klasside ideed olid väga lennukad.
Missuguseid uusi mõtteid andis projekt õpetajatele endale?
Erika Tafenau: Sain taas kord kinnitust mõttele, et lapsi tuleb usaldada, mitte neile oma mõtteid peale suruda. Õpilased teadsid väga hästi, millest koolis puudu on ja mis võiks paremini olla. Ideid oli seinast seina ja kõiki neid taheti ka ellu viia. Lisaks sain kinnitust veendumusele, et kui õpetaja jaoks on idee vahva, siis tulevad ka õpilased kergesti kaasa.
Kaija Tamm: Keeni koolis õnnestus vastutuse andmine õpilastele samuti üllatavalt hästi, ja seda juba esimeses klassis. Algul kahtlesid mentor ja õpetajad miniloomaaia idees, kuid õpilased jäid endale kindlaks, öeldes, et nad ei tee mingit muud projekti, ükskõik kuidas läheb. Lasksime neil oma ideega lõpuni minna, nende meelekindlus veenis meid.
Lisandra Tomson: Projekt andis õpilastelegi uusi mõtteid. Mulle näiteks oli suur üllatus see, kui detailselt tuleb asju läbi mõelda. Väga palju oli pisikesi arveid: transport, kokku- ja lahtipakkimine, hoolduskulud jne. Teiseks õppisin oma klassikaaslasi paremini tundma. Kui kõik ei läinud nii ruttu, kui olime plaaninud, hakkas osa meie meeskonnast kartma, et nad ei jõua enam eksamiteks õppida. Mina aga tahtsin lõpuni välja jõuda ja nii tulid kõhklejad ka kaasa.
Kui palju eelarvestamise projekt õppimist segas?
Lisandra Tomson: Rapla õpilasi küll eriti ei seganud, sest projekti teemad olid lõimitud ühiskonnaõpetuse tundidesse, kus vaatasime üle kaasava eelarvestamise ajaloo jms. Projekt kinnitas praktikas seda, mis olime ühiskonnaõpetuse tunnis juba õppinud. Saime pärast teooriaga tutvumist oma ideid praktikas kaitsta, kampaania läbi viia jne. Selliseid projekte saab siduda ka matemaatikaga, näiteks eelarve koostamine on matemaatikaga seotud. Meil kellelgi hinded halvemaks ei läinud, lihtsalt projektiga seotud kirjavahetuse jaoks tuli kuskilt aega näpistada. Kuid kirjavahetuse pidamine oli minu meelest päris huvitav.
Mari Palu: Raplas said need õpilased, kes oma ideega ilusasti lõpuni välja läksid, hinde. Hindevõimalus innustas õpilasi projektiga edasi minema. Mahukama eelarvestamise projekti saaks ilmselt ka valikainena vormistada ja siis oleks hindamine iseenesestmõistetav.
Erika Tafenau: See projekt mitte ei seganud, vaid vastupidi, täiendas ja süvendas õppeprotsessi, sest andis võimaluse kasutada lõimingut. Lisaks toimusid demokraatiatrenni tunnid, mis täiendas suurepäraselt ühiskonnaõpetuses õpitut.
Lisandra Tomson: Demokraatiatrennid olid väga-väga huvitavad. Seal pidi kogu aeg tegutsema, ideid välja pakkuma, plakateid valmistama, millegi poolt või vastu hääletama jpm. Saime seal oma ideid koguni kaks korda esitleda. Plakatitest pidime välja valima need, mis rääkisid meile meie enda arvates kõige olulisematel teemadel. Demokraatiatrennis õppisime inimesi oma ideega kaasa haarama. Selliseid demokraatiatrenne võiks koolis olla igal semestril ja iga kord erineval teemal, et võimalikult palju õpilasi saaks neid proovida.
Kaija Tamm: Keeni koolis läksid demokraatiatrennid samuti väga hästi. Mulle meeldis, kuidas kõigepealt seisid kõik ringis, panid silmad kinni ja mõtlesid paar minutit iseenda südameasjadele. Tõsi, mõni laps muutus kohmetuks, kuid varsti harjuti ära. Sellist iseendasse vaatamist peaks koolis palju rohkem olema.
Mari Palu: Iga projekti puhul on vaja paika panna hindamiskriteeriumid, sest siis õpilane teab, mida tuleb mingis etapis teha. Näiteks pärast hea idee leidmist tuleb seda reklaamida plakati, video, fotoga või muul viisil. Kui see on ette teada, ei hakka keegi sellest etapist mööda hiilima.
Kuidas teie õpilased kompromisse talusid?
Erika Tafenau: Mina kasutan oma õppetöös meetodeid, mis arendavad õpilastes empaatiavõimet – nii on kergem kompromissideni jõuda. Kogemus näitab, et veenvate põhjenduste korral jõuavad õpilased enamasti kokkuleppeni. Kaasava eelarve puhul ei olnud diskussioon keeruline ning õpilased jõudsid ühele meelele kiiresti.
Kaija Tamm: Meil sai isegi esimene klass kokkulepetega väga hästi hakkama. Märkasin rõõmustamist selle üle, kui kellelgi teisel tuli hea idee. Võib-olla mõjus see, et selgitasime neile algul, kuidas ideede kaalumise ja otsustamise protsess käib. Ütlesime neile juba ette, et kõik ideed on olulised, kuid kõiki ei ole võimalik ühekorraga ellu rakendada.
Jana Jõgeva: Meil Annelinnas olid ka kriteeriumid paika pandud juba enne seda, kui ideed hakkasid laekuma. Nii et iga õpilane ja õpetaja teadis, mis tingimustele peab idee vastama. Kui ei vastanud, siis mingeid vaidlusi ei tekkinud – lepiti hääletamise tulemusega. Mu oma klassi kolme poisi ideed pääsesid põhimõtteliselt lõppvooru. Oli tore jälgida, kuidas nad täiesti rahulikult omavahel arutasid, kelle idee nad esitavad. Esitati õhuhokilaud, mis lõpuks ostetigi.
Kas distantsõpe segas seda projekti?
Lisandra Tomson: Mind otseselt ei seganud, sest projekti asju ajasime samuti veebi kaudu, kuhugi kohale minna ei olnud vaja. Nii tootja kui ka mentoriga olime kirjavahetuses.
Mari Palu: Ideede esitlused olid algselt planeeritud koolimajja, aga viiruse tõttu tegime neid veebis. Läks üllatavalt hästi. Väga põnev oli jälgida, kuidas õpilased oma ideid tutvustasid, üksteisele küsimusi esitasid, kommenteerisid, võimalikele riskidele viitasid. Näiteks piljardilaua puhul küsiti, kas keegi ei hakka piljardikuule äkki viskama. Esitlused tegime Google Meetis. Ainuke miinus oli, et Meeti mahub ainult sada inimest, meil aga oli huvilisi palju rohkem. Probleemi lahendasime nii, et kõik esitlused salvestati ja huvilised said salvestusi järele vaadata. Tänu sellele oli enamikul õpilastest ülevaade olemas ja nad said julge südamega hääletama asuda.
Jana Jõgeva: Viiruselaine tulles arvasin, et me ei jätka selle projektiga, aga varsti selgus, et kõik on võimalik. Meil oli ainult üks otsene kohtumine detsembris, sealt edasi suhtlesime virtuaalselt ja initsiatiiv oli õpilaste käes. Kõik töötoad said veebis ilusti tehtud, aga muidugi oli abi ka tublide õpetajate eestvedamisest.
Selle projekti üks korraldaja on Korruptsioonivaba Eesti. Kuidas kaasav eelarvestamine korruptsiooni vähendab?
Veronika Kim: Tänu sellele projektile teadvustavad õpilased endale, mis on eelarve, kust tuleb sinna raha ja kuidas selle kasutamise üle otsustatakse. Nad saavad aru, et riigieelarve raha ei tohi kulutada ebaotstarbekalt ega ebaseaduslikult – sellisel juhul jääks õhuhokilaud koolile ostmata, kui piltlikult öelda.
Mari Palu: Korruptsiooni vältimiseks on kehtestatud kolme hinnapakkumise nõue ja selle protseduuri tegime õpilastega läbi. Nad said väga hästi aru, et ostude puhul ei tohi oma sõpru, sugulasi ja tuttavaid eelistada. Eriti siis, kui nende toote hind on teiste omast kõrgem ja kvaliteet küsitav. Noored võtsidki kolm hinnapakkumist, võrdlesid neid omavahel ja leidsid siis parima hinna ja kvaliteedi suhte.
Carina Paju: Uuringud näitavad, et riikides, kus otsustamisse kaasatakse rohkem inimesi, on korruptsiooni vähem. Kui inimesed teavad, kuidas osaleda ja missuguste reeglite järgi riigi või kohalikku raha kasutatakse, oskavad nad paremini jälgida, kas reegleid täidetakse. Meie nelja kooli projektis osalenud õpilased märkisid tagasisides samuti, et neil on nüüd kooli eelarveprotsessist palju parem ülevaade ja nad teavad, kuidas asjad käivad. Seitse õpilast kümnest tahtis, et kaasav eelarvestamine nende koolis korduks.
Mari Palu: Meie koolis on 250 õpilast ja umbes kolmandik neist võttis ideede hääletamisest osa. Minu arvates on see hea tulemus, sest suurte linnade kaasava eelarvestamise projektide hääletamisest võtab tavaliselt osa vaid mõni protsent linnakodanikest. Kaasava eelarvestamise projekt andis ka õpetajatele endale eelarvestamise protsessi põhimõtetest väga hea ülevaate.
Carina Paju: Uuringute järgi suhtuvad Eesti noored korruptsiooni suhteliselt leigelt ja põhjus võib olla just see, et nad ei ole korruptsiooni oma nahal kogenud. Nii jääb mulje, et midagi hullu ju pole. Samas on noorte teadmatus korruptsiooniohtudest natuke hirmutav. Juunis ilmunud globaalsest korruptsioonibaromeetrist selgus, et rohkem kui viiendik meie noortest väärtustab tõhusat valitsemist rohkem kui korruptsiooni puudumist ühiskonnas. Teisalt, ebavõrdsuse ja ebaõigluse probleemi tajuvad meie noored selgemalt ja seepärast tuleks neile selgitada, et korruptsioon ongi ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine, oma positsiooni kuritarvitamine. Kaasavas eelarvestamises osalemine annab õpilasele kogemuse, mida tähendab võrdsetel alustel oma kogukonnas osalemine.
Mis edasi saab?
Carina Paju: Kuna uuringute järgi on Eesti vene noored ühiskondlikult passiivsemad, siis ootame käesoleval õppeaastal kaasava eelarvestamise projekti kolme kooli Eesti nendest piirkondadest, kus suheldakse põhiliselt vene keeles. Selle projekti läbiviimist toetab Integratsiooni Sihtasutus. Kandideerimiseks tuleb koolil saata lühikese põhjendusega sooviavaldus aadressil carina.paju@transparency.ee. Kool peab osalemiseks olema valmis eraldama oma eelarvest vabalt valitud summa ning viima projekti ellu enne 15. detsembrit.
Koole, kes on kaasavast eelarvestamisest huvitatud, on tegelikult palju rohkem kui kolm ja oleme mõelnud ka nendele, kes meie projekti ei mahu. Nende jaoks on valminud käsiraamat. Tegemist on ülevaatliku ja näitlikustatud juhismaterjaliga, mida õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava eelarvestamise läbiviimiseks kasutada saavad.
Kaija Tamm: Meie tahaksime küll teist korda veel kaasava eelarve protsessis osaleda, aga seekord selgitaksime välja hoopis õpilastele olulised sündmused ja korraldaksime neid.
Mari Palu: Rapla gümnaasium soovib samuti jätkata, kuid nüüd oleme natuke ettevaatlikumad. Teame juba, et projekt on väga mahukas. Lisaks läks meil ühiskonnaõpetuse õpetaja lapsehoolduspuhkusele ja me ei ole veel leidnud talle asendajat, kes projekti veaks. Vaja on aga tugevat vedajat. Ma toonitan, et need on kõik väga vaprad õpetajad, kes selliseid projekte veavad ja neis kaasa teevad.
Kaija Tamm: Projekt oli tõesti päris mahukas, kuid andis ka väga palju tagasi, näiteks tekitas kogu koolipere tugeva ühtekuuluvustunde. Meie korraldasime teadlikult nii, et vanemate klasside õpetajad olid nooremate mentorid ja nooremate õpetajad juhendasid omakorda vanemaid õpilasi. Tänu sellele tunneme üksteist paremini ja oleme suuremad sõbrad.
Kadri Org: Paljud on märkinud, et kaasava eelarvestamise projekt annab rohkem, kui võtab. Kui me projekti välja töötasime, siis arutasime, missugused võiksid olla projekti õpiväljundid, ja panime üht-teist kirja. Projekti käigus aga nägime, et neid väljundeid oli palju rohkem, kui algul lootsime. Projektis osalenud koole oli igatahes väga suur rõõm jälgida. Milline aktiivsus! Milline leidlikkus! Tõesti väga hea tunne oli. Selliste projektide õnnestumine suurendab usku meie koolidesse. Väga aktiivsed ja tublid kodanikud tulevad sellistest koolidest!
* Käsiraamatu leiad siit: https://transparency.ee/publikatsioonid/kaasav-eelarvestamine-kasiraamat-koolidele.
