Euroopa Komisjon viis 2020. aastal läbi ELi esimese õigusriikluse hindamise, mille metoodika väljatöötamisse ning läbiviimisesse olid kaasatud kõik liikmesriigid. Tegu on osa president von der Leyeni programmist edendada liidu lepingu üht alusväärtust ehk õigusriiklust, kusjuures raportit hakatakse koostama igal aastal, et juba eos ennetada probleeme, olla pidevas dialoogis ning liikmesriikide vahel jagada parimaid praktikaid.
Raport hindas õigusriikluse olukorda igas liikmesriigis vastavalt neljale sambale: riigi kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, ajakirjandusvabadus ja pluralism ning institutsioonide kontroll- ja tasakaalumehhanismid. Välja on toodud murettekitavad trendid mitmetes ELi liikmesriikides nagu Poola ja Ungari, kus on probleeme kohtuvõimu politiseerituse ja sõltumatusega, ajakirjandusvabaduse ja kodanikuühiskonna ning koroonakriisi ettekäändel vabaduste piiramisega.
Samas toob raport välja laiemaid trende - nii positiivseid kui negatiivseid - kõikides riikides. Näiteks tegeletakse riikides nagu Iirimaa, Soome, Rootsi, Holland, kus kohtuvõimu sõltumatus on hinnatud niigi kõrgeks, selle veelgi tugevdamisega. Heade praktikatena on välja toodud muuhulgas veel Eesti kõrge digitaliseerituse tase, Rootsi, Itaalia, Hollandi ja Belgia tugiliinide tegutsemine, mis aitavad ajakirjanikke nt vihekõnest teavitamisel, ja regulaarne õigusriikluse üle arutamise tava seadusandlikes või kohtuvõimu asutustes Taanis, Saksamaaal, Hollandis ja Tšehhis.
Komisjoni raport koos lisadega on kättesaadav siin. Eesti raportiga, kus juhitakse tähelepanu hetkel töös olevatele uuendustele nagu vihjeandjate kaitse, lobitöö läbipaistvuse suurendamine ning eelnõude infosüsteemi uuendamine, saab tutvuda siin. 2021. aasta raportist saame kindlasti teada, millises suunas me vahepeal liikunud oleme.
KVE tegevjuht tutvustas õigusriigi raporti sisu ja ülesehitust Kuku raadios - kuula järgi siin.