Seekordsed Riigikogu valimised jäid üldjoontes silma korrapärasusega, millele aitasid kindlasti kaasa mitmekordse korralduskogemusega jaoskonnakomisjonid. Küll aga tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata inimtegurist tulenevatele ohtudele ja nutitelefonide kasutamisele jaoskonnas, kirjutab vaatlemisprogrammi korraldanud vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti arengukoordinaator Carina Paju.
Esimeste eelhääletuspäevade järel rütmi saanud jaoskonnakomisjonid jätsid vaadeldud kohtades enamasti professionaalse mulje. Riigi valimisteenistuse komisjonidele suunatud koolitustel, mida oli seekord lausa üle 60, oli selles kindlasti oma mõju.
Väiksemate rikkumiste hulka sattusid seekord mitme inimese viibimine hääletamiskabiinis, kuid komisjoniliikmed parandasid üldiselt kiirelt vea või oli saatjaks alaealine laps. Nii mõnelgi korral jäi silma, et valija isikut tõendavat dokumendi pilti ei võrreldud sissetulnud inimesega, unustati küsida valija allkiri või ei seletatud valijale kõiki valimistoiminguid.
"Kuigi ka näiteks saamata jäänud allkiri küsiti tagantjärele õigesse kohta, tuleb meeles hoida, et jaoskonnatööst ei kao inimfaktor lähiajal kuhugi. Eksimused on inimlikud, mistõttu tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata enda ja teiste jaoskonnakomisjoni liikmete toimingute kontrollile ning ka valija järjepidevale aitamisele ja suunamisele," nentis Paju.
Seekordsed valimised jäid kindlasti silma suurenenud e-hääletamise mahuga, mis jättis jaoskonnad eelhääletuse ajal päris tühjaks. Teise trendina tuleb märkida nutitelefonide laiemat levikut, mis võib mõjutada hääletamise salajasust ja teiste valijate isikuandmete puutumatust. Kuigi mitmed jaoskonnad olid üles pannud asjakohased keelumärgid, oli nii mõnelgi telefon valijate nimekirja läheduses väljas ning sotsiaalmeediaski võis näha hääletuskabiinis tehtud pilte.
Seekordsetel valimistel loeti kehtetuks 3904 sedelit ehk 0,7% kõigist antud häältest. Kuigi valimiskabiinidesse olid paigutatud spetsiaalsed sedeli täitmise juhised, tundub, et see tulemust ei parandanud.
"Kui arvesse võtta, et 2019. aasta valimistel sündis e-valimiste rekord, on paberil hääletanute arv 2015. aastaga madalam ja kehtetute sedelite protsentuaalne määr hoopis suurenenud," nendib Paju.
"Kehtetute sedelite hulka kuuluvad üheselt mõistetamatute või parandatud numbritega, kuid ka meelega rikutud sedelid. Kui inimesed tulevad kodust välja jaoskonda eesmärgiga sedelil protestimeelsust näidata, viitab see sellele, et riik ei suuda mingil põhjusel valijatega endiselt suhestuda. Loodame siiralt, et kaasava, ausa ja läbipaistva riigi edendamine on ka järgmise valitsuse prioriteet," toonitab Carina Paju.
Vaatlemise osas võib üldiselt öelda, et jaoskonnakomisjoni liikmed olid vabatahtlike vastu viisakad ja lahked.
"Tundub, et vaatlemine on paljude jaoskonnakomisjonide jaoks muutunud tavaliselt valimiste läbiviimise osaks," kiitis Paju. "Võrreldes 2009. ja 2011. aastal KVE poolt läbiviidud vaatlusprogrammidega on suhtumine vaatlejatesse kindlasti paranenud ning usume jätkuvalt, et valimiste vaatlemisel on igasugu eksimuste ja rikkumiste suhtes ennetav mõju."
Programmis osalenud vabatahtlikud viisid vaatlemist läbi kokku 13 erinevas valimisjaoskonnas, mis jäid peamiselt Tallinna ja Tartu linnadesse või nende lähistele. Vaatlemist viidi läbi nii eelhääletamise ajal maakondlikes keskustes ja jaoskondades kui ka valimispäeval, sh häälte lugemise ajal. Kindlasti andis valimiste vaatlemine kõigile osalejatele parema ettekujutuse ühiskonna otsustusprotsesside toimimisest, mis oli ka aktsiooni eesmärk. Seekordne vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti vaatlemisprogramm oli suunatud just noorte ja üliõpilaste kaasamisele.