Kuulus nõukokku või ei?
Kohtusaalis sai selgeks, et Soobi tegevust oli keskkriminaalpolitsei jälginud enne ülekuulamisi juba mõnda aega. Otsustavad sündmused said alguse 24. septembril 2015, mil Tartu maakohus andis prokuratuurile loa otsida läbi Tartu vallavalitsuse ruumid.
Alustatud kriminaalasjast sai kahtlusalune ise teada viis päeva hiljem ehk 29. septembril, mil politseinikud otsisid läbi vallavalitsuse ruumid ning kuulasid Soobi üle. Samas esitati talle kuriteokahtlustus toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ning valla vara omastamises.
Tartu vallavalitsus on kogu protsessi vältel leidnud, et Soobi tegevuse läbi pole omavalitsus kahju kannatanud, ega esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi.
Toimingupiirangu rikkumisena näeb prokuratuur asjaolu, et Soop istus justkui kahel toolil. Ta on olnud 1993. aasta 24. novembrist Tartu vallavanem, järjepanu ligi 24 aastat. Samal ajal kuulus ta Tartumaa omavalitsuste liidu esimehena ka Tartumaa valdade 2005. aastal loodud ühise sihtasutuse Emajõe Jõeriik nõukokku.
Sihtasutuse eesmärk oli edendada Emajõe vesikonnas turismivõimalusi, puhastada jõgesid ning rajada paadisildu. Kahe aasta vältel (2013–2015) osaleti Eesti-Läti piiriüleses koostööprogrammis Riverways, mille eelarve oli kokku 2,168 miljonit eurot ning millest Euroopa Liidu toetus moodustas 1,8 miljonit eurot.
Tartu vallas valmisid projekti käigus puhkealad Amme jõe ääres. Omaosaluse, laenu ja ettemaksuna kandis vald sihtasutuse arvele mitu korda erinevaid summasid ning tasus sihtasutuse esitatud arveid. Mitmel puhul viseeris arved Aivar Soop, seisab süüdistuses.
Toimingupiirangu rikkumine seisneb riikliku süüdistaja prokurör Marge Püssi hinnangul selles, et Soop kuulus samal ajal ka SA Emajõe Jõeriik nõukokku ning ta otsustas seal muu hulgas samade rahasummade kasutamise üle. Nende tehingutega võttis Soop süüdistuse järgi Tartu vallale kohustusi üle 100 000 euro ulatuses SA Emajõe Jõeriik hüvanguks.
Prokuröri arvates jätab Soobi tegevus Emajõe Jõeriiki soosiva mulje ka seetõttu, et kui vald andis sihtasutusele laenu, siis hiljem loobus vald jõeriigi suhtes 13 295-eurosest nõudest.
Ehkki prokuratuur püüab erinevate tõendite toel – dokumendid, vaatlused ja pealtkuulamissalvestised – tõestada, et Soop on kogu projekti vältel reaalselt töötanud ka sihtasutuse nõukogus, väitis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar kohtunik Heli Sillaotsale, et see ei vasta tõele, ning esitas äriregistri väljavõtte, mille järgi Soop ei kuulunud projekti perioodil sihtasutuse nõukokku. Asjaolu, et Soop on siiski osalenud jõeriigi aruteludes ja koosolekutel, ei lükanud kaitsja ümber.
Bensiin oma autosse
Lisaks paneb prokuratuur Soobile süüks omastamist. Täpsemalt seda, et ta aastail 2013 ja 2014 tankis viiel korral valla allasutuse (OÜ Tartu Valla Kommunaal) kütusekaardiga kütust isiklikku sõiduautosse Audi 80 ja kanistritesse enam kui 200 euro eest.
Ülekuulamistel on Soop kinnitanud, et tankimised olid seotud üksnes tööga ning samal ajal võis valla kommunaalettevõttelt renditav ametiauto Audi A6 olla remondis. Kanistritesse tankimist põhjendas ta asjaoluga, et võttis pikemateks sõitudeks kütust kanistrites kaasa.
Soop kinnitas, et kogu tema tegevus on olnud seotud valla elu arendamisega, ning ta eitas kõiki süüdistusi. Kaitsja Urmas Kõrgesaare hinnangul puudub kaasuses täielikult isikliku kasu saamise motiiv. Ta möönis, et Soop pole isiklikku autot kasutades täitnud korrektselt sõidupäevikut, mistõttu kompenseeris ta vallale 170 eurot tangitud kütuse eest.
Tartu vallavalitsus on kogu protsessi vältel leidnud, et Soobi tegevuse läbi pole omavalitsus kahju kannatanud, ega esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi.
Aivar Soop kandideerib Tartu vallas kohalikel valimistel valimisliidus Kohalik Elu.
