Korruptsioonilood avalikus sektoris ei näi lõppevat ning sellel on üks keskne põhjus – erakonnad pritsivad küll uhket sõnavahtu, aga ei võta samas teemat kuigi tõsiselt. Ühiskonna roostel, nagu korruptsiooni piltlikustas MTÜ Korruptsiooniradar juhatuse liige Ardo Ojasalu (PM 13.10), lastakse rahumeeli Eesti riiki närida.
Kaks Tartu abilinnapead, reformierakondlane Valvo Semilarski ja keskerakondlane Artjom Suvorov said korruptsioonikahtlustuse ning mõlemad peeti kuni 48 tunniks kinni. Eri kaasused puudutavad altkäemakse. Kahtlustuse said ka kaks ettevõtjat. Meenutagem, et poolteist aastat tagasi sai kuriteokahtlustuse Kajar Lember (SDE), toona samuti Tartu abilinnapea.
Korruptsioonil ei ole Keskerakonnas kohta, teatas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. Korruptsioonikahtlusega inimesel ei ole kohta linnajuhtimises ega erakondlikus tegevuses, kinnitas Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas ütles, et ta nõuab kahtlustuse saanute ametist lahkumist, ja lubas igakülgset koostööd õiguskaitseorganitega. Tugevad avaldused tulid kiiresti, aga paraku ei kinnita teod, et avalikkus saaks poliitiliste liidrite sõnu puhta kullana võtta.
Postimees tõi 9. oktoobril mitu näidet, kus avalikku võimu kuritarvitanud inimesed uuesti valimistel mandaati küsivad. See, et nad esinevad erakondade nimekirjades, peegeldab suhtumist ja senikaua kui säärastele asjadele läbi sõrmede vaadatakse, vohab korruptsioon omavalitsustes vähkkasvajana.
Muidugi tuleks üle vaadata ka õigusruum. Õiguskantsler Ülle Madise on teinud riigikogu õiguskomisjonile mitu ettepanekut seadusemuudatusteks, mis suunaksid hoiakute kujundamist. Seadus peaks tagama, et tahtliku süüteoga tekitatud kahju välja nõutaks ning süüdlane ei saaks omavalitsuses töötada näiteks poliitilise nõunikuna.
Tartu abilinnapeadele korruptsioonikahtlustuse esitamisel on seekord veel üks lisatahk. Õigusriigis kehtib võimude lahusus ning uurimisorganid või kohus mõistagi ei lähtu oma tegevuses valimistest. Tõendeid kogutakse ja neid hinnatakse siis, kui aeg on selleks küps. Ometi on selge, et praegusel juhul, ajaliselt nii lähedal valimistele, võis kahtlustuse avalikuks tuleku päev mõjutada valimistulemust (mõlemad mehed olid edukad häältekogujad) ning ka uue koalitsiooni koosseisu.
Tegelikult on niisuguse küsimusteringi esilekerkimine järjekordne kinnitus sellest, kui ohtlik õieti on korruptsioon ning kui tõsiselt tuleb sellesse suhtuda. Erakondade ja omavalitsuste juhid peaksid tegema kõik endast sõltuva, et inimestel ei tuleks oma valikutes pettuda. Poliitilise korruptsiooni tekitatud usalduskriis ohustab ei vähemat ega rohkemat kui riigi julgeolekut.
