Kindlasti alandab ja solvab korruptsioon Eesti arstide absoluutset enamikku, kes teevad oma igapäevast keerulist ja pingelist tööd ausalt ning pühendunult.Ometi näeme korruptsiooni tajumise uuringust, et arstidega seotud korruptsioon on püsinud muutumatul tasemel, samal ajal kui üldiselt igapäevaelus korruptsioonitase langeb. Teiseks oleme näinud, eriti just alates majanduskriisi aastatest, kiiret töövõimetustoetuse saajate arvu kasvu. Loomulikult tekib küsimus, kas kõik need inimesed on ikka hirmus haiged või on tegu valskusega. Süsteemset lahendust püütakse saavutada töövõimereformiga.
Kolme arsti kahtlustatakse selles, et nad on võtnud altkäemaksu. Selliste dokumentide tegemise eest, mille abil said või saanuks altkäemaksu andnud inimesed ebaõiglaselt maksumaksja arvel toetusi, mis tegelikult on mõeldud neile, kes on päriselt haiged ja ei saa tööd teha.
Enne järgneva juurde asumist rõhutagem: praegu on tegu kahtlustusega, mitte süüdimõistva kohtuotsusega. Ei politseinike ega prokuröri jutt ei anna ega saagi anda veendumust, et kahtlustatavad inimesed ongi teinud midagi seadusvastast. Teiseks. Kui kirjeldame uuringuid korruptsioonist, on seegi vaid pilt üldisest olukorrast. Kindlasti ei tohi ühtegi konkreetset inimest süüdi mõista vaid seetõttu, et kuitahes hästi tehtud uuringust vaatab meile vastu korruptsioonirisk tema valdkonnas. Tõendite ja nende tähenduse üle otsustab kohus, olles ära kuulanud mõlemad pooled – iga juhtumi ja süüdistatava kohta eraldi.
Hiljuti (www.korruptsioon.ee, 27.02) avalikustatud uuringu järgi eeldatakse just arstiga suheldes kõige enam altkäemaksu, kingitusi ja vastuteeneid. Kui üldiselt tajuvad elanikud igapäevase korruptsiooni vähenemist, siis arstidega seotult ei ole see hinnang võrreldes 2010. aastaga peaaegu üldse muutunud. Värske uuringu järgi ütles kaheksa protsenti elanikest, et arstiga suheldes on olnud tegemist altkäemaksu, meelehea või vastuteenetega – kuus aastat varem väitis sama üheksa protsenti elanikest.
Samas on korruptsiooni tajumine kaks korda vähenenud tehnoülevaatustel, mida varasemad uuringud tõid arstiabi kõrval välja ühe probleemse valdkonnana. Kui 2010. aastal väitis 11 protsenti küsitletutest, et neilt on tehnoülevaatusel altkäemaksu küsitud, siis värskes küsitluses väitis sama viis protsenti vastanutest. Teame, et nii tehnoülevaatuste tegijate kui ARKi töötajate hulgas on viimastel aastatel paljastatud mitmeid korruptsioonijuhtumeid. Ilmselt on see, et korruptante on ridamisi vahele jäänud, avaldanud oma mõju.
Võime pikalt ja laialt arutleda selle üle, et osa vanemast põlvkonnast ongi harjunud viima arstidele kommikarpe ja konjakipudeleid. Ometi ei õigusta see ühtegi altkäemaksu eest välja kirjutatud valediagnoosi, millega petetetakse välja toetusi. Mõistagi ei õigusta see ka kellegi põhjendamatut ettepoole nihutamist ravijärjekorras jne.
