Esitatud süüdistuse järgi võttis maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos peaspetsialistina töötanud 38-aastane Mart Rohtla korduvalt altkäemaksu 47-aastase Ivo Põllu vahendusel selle eest, et nõuetele mittevastavad ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbiksid registreerimiseelse ülevaatuse.
Samuti võimaldas ta süüdistuse järgi 2009. aastal ja hiljem kasutusele võetud sõiduautode registreerimist ilma eelneva maksu- ja tolliameti poolse kontrolli ja tagasisideta. Uurimine tõi välja, et altkäemaksuks saadud summad jäid 50-500 euroni. Mõningatel juhtudel anti raha asemel ka erinevaid esemeid, sealhulgas alkoholi. Süüdistuse kohaselt pandi kuritegusid toime 2015. aasta jaanuarist oktoobrini.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul oli süüdistuse kohaselt lisaks eelmainitud ametiisikule kokkulepe ka teise maanteameti töötaja, 47- aastase naisega, kes tegi vastutasu eest liiklusregistris vajalikke toiminguid.
Samuti oli kohtu alla antud 46-aastane varem kriminaalkorras karistatud Aleksandr Tsõgankov, keda süüdistatakse altkäemaksu andmises. 17 inimese suhtes lõpetas prokuratuur menetluse otstarbekuse põhimõtetel. «Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata inimestega, kes on teenust tarbinud või selle tegevust soodustanud. Neile on määratud rahalised kohustused,» selgitas Evestus.
Maakohtu otsusel sai Rohtla kaheaastase tingimisi vangistuse sama pika katseajaga. Lisakaristusena kohaldas kohus Rohtla suhtes mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatamisega seotud valdkondades tegutsemise keeldu kaheks aastaks. Ussaar sai ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga ning sarnase lisakeelu nagu ka Rohtla. Põld võttis vastu poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga.Tsõrgankov sai rahalise karistuse 2000 euro ulatuses, vahendas BNS.
«Avalikuks saanud korruptsioonijuhtumid on mõjutanud inimeste suhtumist altkäemaksu. Aina rohkem antakse meile teada juhtumitest, kus altkäemaksust on loobutud. Inimene, kes arvab, et mingi hüve eest pettuse abil jõuab kaugele, tegelikult eksib. Kuritegu ei tasu ennast ära, sest ausalt käitudes ei kaasne aega, raha ja ebamugavusi nõudvat menetlust, kaaslaste hukkamõistu ning võimalikku karistust,» ütles Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler, lisades, et iga ettevõte südameasi peab olema aus ja läbipaistev juhtimine, mis on eeskujuks kogu kollektiivile. «Maanteeamet on siinkohal kindlasti väga heaks eeskujuks, kuna ettevõte on teinud suure sammu selleks, et edaspidi taolisi pettusi vältida,» märkis Ombler.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
