EKRE ja Vabaerakond tahavad eelarves piirata erakondade rahastamist

Järgmise aasta riigieelarvele on oma muudatusettepanekud esitanud opositsioonis olevad Konservatiivne Rakvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond, mõlemad taotlevad muuhulgas erakondade rahastamise vähendamist. EKRE leiab, et sulgeda tuleks rahvusringhäälingu (ERR) venekeelne kanal ETV+ ja vähendada sihtasutuse Kultuurileht rahastamist.
Ka presidendi kantselei tööjõu- ja majandamiskulusid tuleks EKRE ettepanekul vähendada 300 000 euro võrra. "Presidendi kantselei on ilmselgelt ülepaisutatud, arusaamatult ülepaisutatult käitutakse ka ametist lahkunud eelmise presidendi kinnisvara üleval pidamisel. Eesti maksumaksja ei pea nii suurt kulu kandma," seisab erakonna selgituses.

ERR-i eelarvet peab EKRE tarvilikuks vähendada nelja miljoni euro võrra. Põhjendab erakond nii: "ETV+ programmi kulu rahvusringhäälingu tegevuses on ligi 4,4 miljonit, mis on üks kallimaid programme. Samas on tegemist ühe kõige vähem vaadatava/kuulatava kanaliga, mis ilmselgelt ei täida talle pandud ülesandeid. Venekeelse elanikkonna lõimimist ei toimu, sest valdav osa vaatajaskonnast sellel venekeelsel programmil on eestlased. Programm tuleks lõpetada."

Ülearune on EKRE hinnangul sihtasutusele Kultuurileht 165 000 euro maksmine. Põhjenduseks öeldakse, et selle all tegutseb väljaandeid, millede vajalikkus ja esteetiline tase Eesti maksumaksjale on raskesti põhjendatav.

Samuti on EKRE esitanud ettepanekud vähendada Eesti Euroopa Liidu eesistumisega ja Rail Balticuga seotud kulusid, suurendaks erakond põllumeestele makstavaid toetusi, samuti nähakse ette lisaraha koolivõrgu programmile ja kohalikele teedele.

Vabaerakond soovib suurendada maaeluministeeriumi eelarvet, samuti sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi oma. Näiteks leiab Vabaerakond, et riigieelarvest tuleks uuendada inimeste küttekoldeid. "Igal talvel on hulgaliselt tuleonnetusi, mis on põhjustanud nõuetele mittevastavad küttekolded. Vähekindlustatud peredel ja isikutel ei ole võimalik küttekoldeid remontida või uusi ehitada., samuti puuduvad vastavad vahendid omavalitsustel," põhjendab Vabaerakond.

Samuti on Vabaerakonna muudatusettepanekute sisuks riigieelarvele õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõus, vabatahtliku päästeteenistuse rahastuse suurendamine, eesti keele õppimiseks lisaraha andmine, maaturismi toetamist ning lisaraha kuritegevuse vastu võitlemiseks.

Eesti tõenäolise uue valitsuskoalitsiooni liikmed ei esitanud järgmise aasta riigeelarve eelnõule tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut, sest paljud majanduspoliitilised otsused ja võimalikud maksumuudatused on tulevase koalitsioonileppe osa. Küll plaanib uus koalitsioon esitada eelarvesse muudatusi enne kolmandat lugemist.

Riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamise järel ja riigieelarve eelnõu kolmandal lugemisel võivad muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid, sätestab riikikogu kodu - ja töökorra seadus.

Pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist ning kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda.