Kuigi Ärma talu ei ole päevagi turismitaluna tegutsenud, otsustas EAS, et 190 000 eurost turismi arendamise toetusest sobiks tagasi küsida ainult kümnendiku. Talu olevat olnud avatud presidendi külalistele, seega justkui tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avalikustas eile, et president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale OÜ-le Ermamaa ehk Ärma talule antud toetusest küsitakse tagasi ainult 10% ehk 20 000 eurot. Lihtsustatult öeldes hakkasid Evelin ja Toomas Hendrik Ilves 2006. aastal Ärmat turismitaluks ehitama, said selleks EAS-ilt 190 000 eurot toetust ning presidendipaariks saades jäi turismiäri ajamine katki. Ilvesed said enne Kadriorgu asumist 17 kuuga talu valmis ehitada, kuid päris turiste pole tallu turvakaalutlustel kunagi lubatud. President hakkas hoopis ise talus üürnikuks ja maksis esmalt Evelin Ilvesele ja hiljem juba talle endale kuuluvale Ermamaale selle eest üüri.
Nüüd otsustas ametist vabanenud Ilves, et ei soovi ka tulevikus oma kodus turiste näha, ja tegi selleks eile 19 039-eurose ülekande EAS-ile. Sel moel sai Ilves endale Viljandimaal asuva toretseva talukoha, mille eest Eesti ja Euroopa maksumaksja tasus 170 000 eurot, ning endisel riigipeal ei kaasne sellega grammigi kohustusi.
Riigipeadest turistid
EAS-i eilne teade põhineb 2012. aastal tehtud otsusel, mis tekitab aga imestust. Nimelt väidab toonane juhatuse otsus Maria Alajõe allkirjaga, et president siiski täitis osaliselt toetuse saamise tingimusi, sest ta võõrustas seal oma külalisi. „Toetuse saaja on täitnud projekti eesmärgi osaliselt, s.o tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta ning olnud avatud presidendi külalistele, kellele on pakutud projekti äriplaanis lubatud teenuseid,” seisab nelja aasta taguses dokumendis. Küsitav on aga asjaolu, et kui presidendi ametiajal oli peatatud isegi toetuse saamise tingimuste täitmine, siis miks arvestas EAS seda ikkagi tingimuste täitmiseks. Samuti väidab otsus, et enne presidendiks saamist õnnestus Ilvestel „17 kuud pärast toetuse otsuse tegemist saadud vara turismi eesmärgil kasutada”. Tõlkes tähendab see, et tegelikult ei saanud ka tol ajal ükski turist nautida plaanides ette nähtud „unikaalset Erma Parki, mis oleks välja kujundatud avalikuks kasutamiseks kultuuri- ja puhkeobjektina inimestele, kes väärtustavad intellektuaalseid harrastusi”, vaid sel ajal tegeleti talu ehitamise ja renoveerimisega.
Toetuse sihipärast kasutamist põhjendas Ilves 2011. aastal järgmiselt: „Aastatel 2007–2011 on kokku võõrustatud 1056 ametlikku külalist ning umbes 3000 mitteametlikku külalist. Seega leiab toetuse saaja, et on kaasa aidanud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele.” Nii et kui Ilves võõrustas Ärmal Läti või Saksamaa riigipäid, Kanada väliskaubandusministrit või tuhandeid teisi poliitikuid, oli tegemist turismi edendamisega. Nii ettevõtlusminister Liisa Oviir, kelle haldusalasse EAS kuulub, kui ka EAS-i juht Hanno Tomberg raiuvad kui ühest suust, et tegu on ammuse otsusega ja kõiki toetuse saajaid koheldakse võrdselt. Ilmselt ei leia me otsides küll ühtegi sellist juhtumit, kus toetuse saajat on tabanud force majeure ja ta on saanud presidendiks, mistõttu ta võib pärast 190 000 euro saamist turistideks nimetada oma välismaiseid ametivendi või kasvõi talus võõrustatud olümpiavõitjaid. Nagu Eestis juba kombeks on saanud, saavad praegused juhid sellegi otsuse puhul oma käed vastutusest puhtaks pühkida, sest EAS-i juhtkonda ja nõukogu on vahetatud lugematuid kordi. Toonase otsuse nimeliselt allkirjastanud EAS-i juhatuse liiget ja praegust riigikogu kantselei ülemat Maria Alajõed ei õnnestunud Eesti Päevalehel eile õhtul telefonitsi tabada.
Esimest korda jõudis Ärma talu rahaasjade tõttu meediasse 2006. aastal, kui Delfi kirjutas, et EAS jagas toetust tuntud ettevõtjatele. Evelin Ilvese rajatud firma OÜ Ermamaa sai presidendi vanavanematele kuulunud Ärma talust turismitalu ja konverentsikeskuse rajamiseks 2,97 miljonit krooni ehk ligi 190 000 eurot toetust. Äriplaan nägi ette, et Evelin Ilvese firma rajab vanast talust unikaalse Erma Pargi, mis on mõeldud peamiselt haritud, kultuurihuvilisele ning keskmisest nõudlikumale ja rahakamale kliendile. Kogu projekti eelarve oli 6,6 miljonit krooni.
Täiesti ootamatult presidendiks
2007. aasta juunis kuulutati välja turismikompleksi hinnakiri: kahese toa hind üheks ööks oli toona olenevalt toa luksusastmest 103–415 eurot.
Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Evelin Ilves esitas EAS-ile taotluse äriplaani muutmiseks.
Probleemi lahendamiseks võttis Toomas Hendrik Ilves 2007. aasta juuli lõpus Ärma talu rendile ja sellest sai presidendi residents. Rendisumma jäeti saladuseks, kuid hiljem tuli välja, et näiteks 2010. aastal maksis president Ärmal elamise eest umbes 11 500 eurot aastas.
Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma on suur.
2012. aasta kevadel kirjutasid ajalehed, et esialgu soovis EAS presidendiproua Evelin Ilvese firmat OÜ Ermamaa lepingu täitmata jätmise tõttu tagasi nõutava miljoni krooni tasumisest päästa maksumaksja raha kasutades, sellest variandist siiski loobuti.2011. aasta suvel ütles Korruptsioonivaba Eesti juht Asso Prii, et presidendipaari omavahelised Ärma taluga seotud kinnisvaratehingud on küll juriidiliselt korrektsed, kuid selguse huvides võiks president neid rohkem selgitada. „Loomulikult võiks ja peaks president antud juhul ise olukorda selgitama, et vältida väärarusaamu, mis võivad oluliselt kahjustada nii presidendi isiklikku kui ka institutsionaalset mainet,” arvas Prii.
2012. aasta algul saatis EAS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile seisukohavõtuks kirja, milles tõdes, et OÜ Ermamaa pole täitnud toetuse saamisega kaasnenud kohustusi, mistõttu tuleb osa toetusrahast tagasi nõuda. Samal ajal nentis kirjale alla kirjutanud Maria Alajõe, et kohustuste osaline täitmata jätmine oli tingitud ettenägematust asjaolust ehk Ermamaa omaniku abikaasa presidendiks valimisest, mistõttu on põhjendatud katta tagasinõue riigisisestest vahenditest.
Pärast Ilveste lahutust möödunud aastal teatas presidendi kantselei, et Toomas Hendrik Ilves võtab üle kõik Ärma taluga seotud varad ja kohustused, sealhulgas OÜ Ermamaa ning sellele seatud hoonestusõiguse ja laenud.
